Väiksemal ettevõttel tasub äripind esialgu
pigem rentida, ostu oleks mõtet kaaluda pärast laienemist.
Uue ettevõtte asutamisel või vana ümberkolimisel on üheks oluliseks otsuseks teiste samaväärsete kõrval ka see, mil viisil vajalikud pinnad omandatakse. Turg pakub ettevõtjale rentimise, ostmise ja ehitamise võimalust, kirjutab Äripäevas 1Partner Kinnisvara kinnisvarakonsultant Sergei Hohlov-Simson. Üürimisega väheneb riskivõimalus. Kuigi enamik ettevõtte juhte eelistab kontori- ja/või laoruumidena pigem ostetud pindasid, on oma kindel ja turvaline väärtus üüritehingutel.
Eelkõige tähendab üürimine ettevõtetele madalamat riski ning võimalust suunata rahavood oma põhitegevusse ja ärilisse arengusse. Samuti tuleks meeles pidada, et aktiivsem kinnisvaraturg muudab kehtivad rendihinnad konkurentsivõimelisemaks.
Kindlasti tasuks enne üüri- või ostuotsuse langetamist teha sellekohane tasuvusuuring, selgitamaks välja ettevõtte vajadused ja võimalused. Üle tuleks vaadata üldine strateegia, teadmised kinnisvaraarendusest, kogemused ja ettevõtte visioon, ning nendest lähtuvalt teha võimalikult ratsionaalne otsus. Noore ja väikse ettevõtte puhul oleks kindlasti otstarbekam vajalikke pindasid esialgu rentida, mis välistaks ostu ja ehitamisega kaasnevad lisariskid, milleks eelkõige lisafinantseering ning selle tarbeks võetav pangalaen.
Ka suurema ettevõtte puhul ei oleks üürimine halb idee, kuna tänu sellele on vahendid ärilise tegevuse arendamiseks ning uuendusteks vabad.
Ise ehitatud kontor kindlustab laienemisplaanid. Vastavalt praegusele turusituatsioonile omandavad ettevõtted tihtipeale maa ning ehitavad sinna ise ka hooned, kuna puuduvad ettevõtte vajadusi arvestavad olemasolevad pinnad.
Lao- või tootmispinna ehitamist kaaluvad üldjuhul ettevõtted, kes on tegutsenud juba pikemat aega, kellel on olemas selge visioon, kuhu ettevõte liigub ning mida edasine areng endaga kaasa peaks tooma. Pikk ajalugu loob ettevõttele usaldusegarantii pankadelt ehitustöödeks vajaliku finantseeringu taotlemiseks.
Kuna pankade laenutingimused on karmistunud ning nõutavad on lisatagatised ja omafinantseerimine 50 protsendi ulatuses, siis on laenutaotlus väikeste ja just turule sisenenud ettevõtete jaoks pigem välistatud.
Juba langetatud otsused võivad ka muutuda, piisavalt on näited, kus ettevõte on pikka aega endale üüripinda otsinud ning lõpuks otsustanud vajaliku maa osta ja sellele vajadustele vastava hoone ehitada.
Selline lähenemine võimaldab tulevikus samal pinnal oma territoriaalset haaret ka laiendada. Arvestada tuleks kindlasti probleemidega, mis pika ehitusperioodi käigus tekkida võivad, näiteks ehitusmaterjalide ja tööjõu kallinemine.
Eesti oludes võib üha kasvada ka kvaliteetse tööjõu puudus. Seega tuleks enne tähtsat otsust läbi kaaluda kõik head ja vead, riskitegurid, ettevõtte turusituatsioon ning tulevikuplaanid.
Alles seejärel teha kalkuleeritud otsus - rentida, osta või ehitada.
Seotud lood
Kesine korterimüük on lisanud
kinnisvaraarendajate ampluaasse üüripakkumise: nad üürivad kortereid otse
välja.
Riik hakkab kõrgetele riigiametnikele
teises linnas üüritud eluaseme kulusid hüvitama senisest 2000 krooni võrra enam.
Kopenhaageni linnapea Ritt Bjerregaardi
eestvedamisel ehitatavad Eesti töölised linna 5000 odavat korterit, kirjutas
Taani uudistekanal TV2.
Sügisel paljudele koduotsijatele
alternatiiviks olnud üürikorterid ei ole enam niivõrd populaarsed, kuna
madalseis ja hinnalangus müügipakkumiste turul on olnud piisav, et hakata uuesti
üüriturule konkurentsi osutama.
Tundlikke kliendiandmeid omavad advokaadibürood on küberkurjategijate pidevas huviorbiidis, mistõttu nõuab advokatuur, et küberturvalisus oleks tagatud kõrgeimal tasemel. Et nõuded saaksid täidetud ka päriselt ning ka töötajate teadlikkus tõstetud, on mõistlik kaasata oma ala spetsialistid, usub advokaadibüroo TARK juhtivpartner Tanel Tark.
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele