Sügisel paljudele koduotsijatele
alternatiiviks olnud üürikorterid ei ole enam niivõrd populaarsed, kuna
madalseis ja hinnalangus müügipakkumiste turul on olnud piisav, et hakata uuesti
üüriturule konkurentsi osutama.
Kui varasematel buumiaastatel oli üürikorterite sihtgrupp väga selgepiiriline - tudengid, välismaalased, üksikud inimesed ning lühiajaliste üürilepingutega pered, kellel näiteks majaehitus pooleli, siis tänavu lisandus suur hulk peresid, kes lihtsalt ei suutnud või ei soovinud enam ülikõrgeks tõusnud korterihinda maksta ning valisid juriidiliselt ja materiaalselt vähemsiduva vormi üürilepingu näol, kirjutas Äripäeva kinnisvararubriigis Pindi Kinnisvara turundusspetsialist Kerstin Olbrei.
See ajas rahunenud kinnisvarasektoris üürituru kihisema, mis kergitas ka aastaid madalal püsinud üürihinnad üle kümne protsendi kõrgemaks.
„Nüüdseks on lühiajalised, kuni kolmekuulise tähtajaga üürilepingud jätkuvalt populaarsed, kuid pikaajaliste lepingute vastu on huvi hakanud vähenema. Praeguses turuolukorras, kus müügiperioodid on veninud, pole majaehitajatel erilist valikut -kui vanale varale on ostja leitud, tuleb tema tingimustega nõustuda ning kodu vabastada varem, kui ehk soov oleks,“ märkis Olbrei.
Tema hinnangul on praeguseks kinnisvarahinnad langenud ning motivatsioon ja ka võimalused endale uus kodu osta, mitte üürida, on taas suurenenud. Märgata on, et kliendid, kes aasta algupoolel otsisid veel üürikorterit, on taas sisenemas müügipakkumiste turule.
Seotud lood
Kesine korterimüük on lisanud
kinnisvaraarendajate ampluaasse üüripakkumise: nad üürivad kortereid otse
välja.
Väiksemal ettevõttel tasub äripind esialgu
pigem rentida, ostu oleks mõtet kaaluda pärast laienemist.
Korterimüüjad, kes ei saa kaubast lahti,
pigem annavad üürile kui hinda langetavad, ning inimesed, kes ostuotsust edasi
lükkavad, pigem võtavad üürile kui ostavad praeguse hinnaga.