Hiina inflatsioon jõudis 11 aasta
kõrgeimale tasemele selle aasta novembris ulatudes 6,9%, mis raskendab oluliselt
Pekingi tihket rahanduspoliitika rakendamist ja lükkab edasi energiahinna
reforme.
Inflatsiooni veavad eelkõige toidukaupade hinnad, samuti on ülemaailmselt kallinenud loomasööt, mis omakorda viib sealiha nappuseni. Üldine inflatsioon tõusis samuti tervelt 1,4% seda peamiselt kallima kütuse ja kivisöe arvelt, kirjutas Financial Times.
„Inflatsioon on mõjutatud mitmesugustest makromajanduslikest probleemidest,“ ütles Yiping Huang Citigroupist. Huang ja teised analüütikud loodavad Hiina rahaühiku kiirema väärtustamisega tasakaalustada majandus.
Hiina Rahvuspank teatas eelmise nädalal, et rahanduspoliitika võiks inflatsiooni ja võimaliku ülekuumenemise ohus kolida üle „stabiilselt“ „mõõdukalt jäigale“ või „jäigale“ poliitilisele suunale.
Lähikuudel ennustatavad majandusteadlased jätkuvat survet pankadele, et need kontrolliksid tugevalt laene ja intressimäärasid, mida on reservist tõstetud juba viis korda.
Seotud lood
Hiina valitsus avaldas uued nõuded
välismaistele investeerimisfirmadele, et takistada spekulatiivse raha sissevoolu
strateegilistesse majandusharudesse.
Hiina elamuturu rekordiline hinnatõus
meelitab investoreid, kuid teeb valitsuse murelikuks, sest tavainimeste ostujõud
elamispinna hankimist ei võimalda.
Riigi majanduses on struktuurseid probleeme ning ettevõtjad peavad ellujäämiseks muudkui otsima uusi lahendusi ja kuluefektiivsust, ütles Tele2 Eesti tegevjuht Margus Nõlvak.