Eesti Reklaamiagentuuride Liidu presidendi Agne Puusaare sõnul on 4 miljonit krooni järgmisel aastal ID-kaardi võimaluste ja rakenduste tutvustamiseks mõistlik summa. "See tundub küll realistlik eelarve, et korraldada kampaania, mis jõuaks kõigi potentsiaalsete kasutajateni," leiab spetsialist.
Kampaaniat peab vajalikuks ka IT-guru Peeter Marvet: "Siiamaani on e-teenuste, ID-kaardi ja muu arendusse pandud miljardeid, jättes turunduse sageli tegemata. Raske on lennult hinnata, kui palju peaks iga arendusmiljardi kohta teavituseks eraldama, aga kindlasti võiks see olla kümnetes protsentides, kui isegi mitte rohkem. Poolsada miljonit teavitustööks aastatel 2007-2011 on pigem kriminaalselt väike summa. Meil on vaja teavitust n-ö mõlemal pool letti ehk nii ametnikule kui ka kodanikule. Sel seisukohal olen olnud aastaid - ei piisa, kui arendada, asi tuleb ka inimesteni viia."
Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuse (RIA) arendusnõuniku Riho Oksa sõnul mõjutasid tänavukevadised sündmused oluliselt Eesti IT-maastikku. "Tehnoloogias ei muutunud küll midagi, aga sellegipärast räägime ajastust enne ja pärast kevadet. Enne otsiti juhtide tähelepanu, pärast kevadet on kõrgel tasemel räägitud infotehnoloogiast. Ja nüüd ei osata tähelepanuga midagi teha," lisas Oksa pressikonverentsil.
"On ka nõrku külgi. Üheks on inimeste teadlikkuse tõstmine, mida tehnoloogiliste vahenditega on võimalik paremini korraldada," rääkis Oks probleemidest. Tema sõnul ei tea näiteks paljud inimesed, et ettevõtte saab elektrooniliselt kahe tunniga asutada. Seetõttu on ellu kutsutud ka Euroopa Liidu struktuurifondide programm "Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine", mille eelarve on 50 miljonit krooni ja mida rahastavad täielikult struktuurifondid.
Järgmisel aastal plaanitakse jõuliselt tutvustada ID-kaardi kasutamisvõimalusi, kuna juba miljonil elanikul on ID-kaart, mille elektroonilisi võimalusi kasutab neist vaid kümnendik.
"Tahame ka elu sisse puhuda kodanikuportaalile eesti.ee. Tutvustada inimestele portaali ja luua sellest keskkond riigiga suhtlemiseks, luua koht, kus saab lasteaiakoha registreerida, vaadata andmeid elanikeregistrist, maksuametis jne. Selleks on eraldatud 3 miljonit krooni," rääkis programmi juht Agne Kivisaar.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.