Toidukaupade hinnad tõusevad viimasel ajal
raketina, kahjuks on see alles algus, ennustas Eesti Ekspress.
Viie aasta pärast lähme poodi ja piimapakk maksab umbes 15-20 krooni, leivapätsi saame 20-25 krooniga, juustu- ja vorstikilo maksab 150-200 krooni, suurema toidukorvi eest loovutame kassas rahulikult 1000 krooni. See on realistlik ennustus, odava toidu aeg on maailmas pöördumatult läbi.
Tänavu kallines maailmaturu mõjul toit Eestis 16 protsenti, see oli alles algus, sest tuleval aastal on lubanud hindu tõsta Kalev, Raisio, Liviko, Werol ja paljud teised tootjad.
Optimistlike ennustuste kohaselt on viie aasta pärast toit poole kallim. Pole näha, et miski võiks tõusutrendi oluliselt pidurdada, kui nõrk dollar välja arvata, piim, teravili ja liha on tänavu maailmaturul kallinenud pool kuni kaks korda, käibes on uus termin "agflatsioon" (ehk põllumajandusinflatsioon).
Selle põhjused on lihtsad. Nafta hind on kõrgustes ning seni toidulauale jõudnud põllusaak kulub alternatiivse biokütuse tootmiseks. Euroopa ootab 2020. aastaks biokütuse osakaalu kasvu transpordis 10 protsendile, USAs tahab president Bush kümne aastaga bioetanooli tootmise viiekordistada, maasturi ühe paagitäie biokütuse tootmiseks kulub selline hulk toitu, millest saaks inimene söönuks terve aasta.
Seotud lood
Toomarahva turismitalu perenaine Ülle Tamm
ütles täna aripaev.ee-le, et hindu tõstmata ei saa ka nemad hakkama.
Rahvusvahelise pangandusgrupi BMO strateeg
Donald Coxe hoiatab, et krediidikriis ja naftahindade meeletu tõus ei ole
silmapiiril terendava toidupuuduse kõrval midagi.
Maailma suurima sojatootja, Jaapani
kontserni Kikkomani sojakastme hind tõuseb energia ja sojaubade hinnatõusu tõttu
11%.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.