Kuigi haridus- ja teadusministeerium teatas
oma pressiteates, et palgaläbirääkimised kujunesid edukaks, siis Eesti
haridustöötajate liidu (EHI) esimees Sven Rondik oli tulemusi kommenteerides
veidi teist meelt.
„Kui jätta kõrvale palganumbrid, siis võib edukaks lugeda küll,“ kommenteeris läbirääkimiste kulgemist aripaev.ee-le Rondik. Erinevalt varasemast jõuti Rondiku sõnul seekord nii kaugele, et ka omavalitsused kui õpetajate otsesed tööandjad olid nõus kaasa arutama.
Rahandusministeerium on koostanud kava, mille alusel peaks õpetajate palk nelja aasta jooksul jõudma Eesti keskmise palga tasemele. Rondiku sõnul erinevad tänase läbirääkimise järel küsitud summad oluliselt palganumbritena saavutatust. „Küsitud sai alla keskmise,“ ütles Rondik, põhjendamaks, et õpetajate nõudmised ei ületanud utoopia piire.
Haridus- ja teadusministeerium teatas oma avalduses, et 2008. aastal võiks noorempedagoogi palk olla 9718 krooni, Rondiku sõnul sooviti aga saada 10 140 krooni. Samas ütles EHI esimees, et 11.detsembril toimunud TALO ja valitsuse vahelistel läbirääkimistel pakutud noorempedagoogi 9360 kroonisest töötasust on täna pakutav 9718 ikkagi suurem.
Pedagoogi alampalgaks nõuti tänastel läbirääkimistel 10738 krooni, kokkulepe saavutati aga 10 160 krooni juures, vanempedagoogidele küsiti 12 272 krooni, saadi aga 11 517 krooni.
„Mul on hea meel, et läbirääkimised olid kolmepoolsed ja edu märgatav,” sõnas Tõnis Lukas ligi kolmetunnilise nõupidamise järel.
Rondik nimetab sellist puiklemist nn tahtmise küsimuseks ja toob näiteks asjaolu, et võrreldes varasemaga on tuleval aastal riigieelarvesse plaanitud ülejääk suurem, kui kunagi varem. Ometi ei ole olemasolevat raha võimalik kasutada õpetajatele palga maksmiseks. „Ju siis tahtmist ei ole,“ rääkis Rondik.
EHI esimehe sõnul ta haridus- ja teadusministrit Tõnis Lukast selles ei süüdista, kuna minister on ikkagi välja võidelnud 20% palgakasvu. Rondik tõdeb, et nii protsendina on kakskümmend ju üsna suur, kuid miks asjaga rahul ei olda on ikkagi suur vahe riigi keskmise palgaga. Nimelt peaks aastal 2011 olema Eesti keskmine palk 17918 krooni ja Rondiku sõnul tähendaks selleks ajaks õpetajate palga samale tasemele viimine väga suurt palgatõusu lähiaastatel.
Sven Rondiku kinnitusel on koolides väga suur puudus noortest õpetajatest. Tema sõnul ei tule noored magistrikraadiga inimesed õpetama 2007. aastal pakutava nooremõpetaja palga, 7800 krooni eest. Veel on esimees veendunud, et õpetajate palk vajab tõstmist, kuna töö panus ja palk ei ole kooskõlas. Tema sõnul on Eestist väiksemad palgad ainult Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Bulgaarias.
Positiivse läbimurdena saavutati Sven Rondiku sõnul kokkulepe edasise palgapoliitika kujunemisest, mida varasematel läbirääkimistel pole puudutatudki.
Haridustöötajate Liidu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindajad lubasid need ettepanekud jaanuari alguses oma liikmeskonnas läbi arutada. Läbirääkimiste järgmine voor toimub jaanuari teisel nädalal. Lisaks 2008. aasta kokkuleppele pidasid osapooled oluliseks ka pikemaajalise kokkuleppe ettevalmistamist, mis annaks kõigile osapooltele kindluse tuleviku suhtes.
Seotud lood
Eesti haridustöötajate liidu volikogu
otsustas eile, et kui valitsus ei tõsta järgmisel aastal pedagoogide palka
vähemalt 30%, siis ollakse valmis streikima.
Täna alustab rasket õpetajatööd üle 1700
pensionieas naise ja mehe, kes moodustavad õpetajate üldarvust enam kui
kümnendiku. Kümne protsendi ringis on koolides ka noori, alla 30aastasi
pedagooge.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.