Salajane hiigelvarandus võib teha Putinist Euroopa rikkaima mehe

Rivaalitsevad klannid Kremli sees on sisse mässitud võitlusesse varade kontrolli üle, samal ajal kui Putin valmistub võimu üle andmiseks enda määratud mantlipärijale Dmitri Medvedevile, märgivad poliitikavaatlejad.

Kaalul on miljardite dollarite väärtuses varasid, mis kuuluvad Venemaa riigiettevõtetele. Lisaks on esmakordselt hakatud arutama avalikkuse ees Putini varjatud varanduse üle, mis väidetavalt on peidetud Šveitsi ja Liechtensteini, kirjutas Guardian Unlimited.

Kuuldused presidendi varadest tulid pinnale eelmisel kuul, kui Vene poliitikaekspert Stanislav Belkovski andis intervjuu Saksa ajalehele Die Welt.

Belkovski väidab tuginedes allikatele Putini administratsioonis, et kaheksa võimul oldud aastaga on Putin salaja kogunud rohkem kui 40 miljardi dollari (436 miljardi krooni) suuruse varanduse. Selline summa teeks temast Venemaa ja ka Euroopa rikkaima mehe.

Intervjuus Guardianile kordas Belkovski oma väidet, et Putin omab tohutul hulgal osakuid kolmes Vene nafta- ja gaasiettevõttes, peites end läbipaistmatute offshore-fondide taha.

Putin kontrollib 37% Venemaa suuruselt kolmanda naftatootja Surgutneftegazi aktsiatest väärtusega 20 miljardit dollarit. Samuti omab ta 4,5% Gazpromi aktsiatest ja vähemalt 75% Šveitsi päritolu naftakauplejast Gunvorist, mille asutaja on Putini sõber Gennadi Timštšenko.

Belkovski sõnul võib Putini „väärtus” olla vähemalt 40 miljardit dollarit. „Maksimumi me ei saa teada. Ma kahtlustan, et on veel ettevõtteid, millest ma teadlik ei ole. Ja neid võib olla rohkem, palju rohkem,” lisas Belkovski.

Muidugi ei tule Putini nimi välja ühestki aktsionäride registrist, märkis ta. „On olemas edukas läbipaistmatu offshore-ettevõtete ja fondide skeem,” selgitas Belkovski.

Putin ei ole kommenteerinud Belkovski väiteid. Guardian proovis saada Kremli-poolset kommentaari, kuid Putini kõneisik Dmitri Peskov polnud kättesaadav.

Arutelu Putini rikkuse üle on olnud seni tabu. Samas need spekulatsioonid on välja lekkinud kuna käib Kremli-sisene võitlus Igor Setšini juhitud grupi ja liberaalsema poole, kuhu kuulub ka Medvedev, vahel.

Setšini gruppi kuuluvad valdavalt sõjaväe taustaga Kremli ametnikud, näiteks luureteenistuse FSB juht Nikolai Patrušev, tema asetäitja Aleksander Bortnikov ja Putini abi Viktor Ivanov.Liberaalsema poolega seostatakse Vene oligarhi Roman Abramovitši ja usbeki miljardäri Alisher Usmanovi.

Teadjad ütlevad, et tülil on vähe pistmist ideoloogiaga, pigem on tegu sõjaga ärikonkurentide vahel.

Putini otsus toetada oma järeltulijana Medvedevit, kel pole sidemeid salateenistustega, annab tõsise löögi karmimale Setšini klannile.

Kriitikud väidavad, et taasriigistamise laine on muutnud mitmed Putini partnerid multimiljonärideks. Praeguse Kremli eliidi dilemma seisneb selles, kuidas oma rikkus säilitada, kui Putin lahkub võimu juurest, märgivad eksperdid. Enamike Putini kaaskondlaste raha on paigutatud Läände. Aga probleem seisneb selles, kuidas kaitsta neid varasid tulevase administratsiooni eest, kes võib hakata otsima võimalusi, kuidas neid varasid tagasi nõuda.