Erik Puura tegi oma blogis mõned
lihtsad arvutused säästupirni säästlikkuse kohta.
1. Pirni eluiga. Väidetavalt üks säästupirn põleb keskmiselt 6000-15 000 tundi ning tavaline pirn keskmiselt 750-1000 tundi. Vahe on keskmiselt kaheksakordne.
AGA: Säästupirni ei tohiks kogu aeg sisse-välja lülitada, kui see töötab vähem kui viieminutiliste tsüklitega, siis lüheneb selle eluiga umbes seitse korda! Ruumides, kus käite vaid korraks (sahver, kelder, automaatne koridorivalgustus) ei pruugi säästupirnide paigaldamine olla hea idee. Pirn peaks põlema korraga vähemalt 15 minutit, et eluiga oleks pikk.
2. Pirni valgustugevus. Sama valgustugevusega säästupirn võtab 4-5 korda vähem elektrit.
3. Pirni hind. Tavaline pirn 4 - 10 krooni, säästupirn 40 - 80 krooni. Kallimad on vastavalt müüja kommentaaridele parema kvaliteediga, seega põlevad keskmiselt kauem. Hinnavahe on 15-kordne, mujal maailmas kohtab hinnanguid 3-10 korda.
Kui arvud oleksid õiged, säästupirn peab vastu 6000 tundi ning elektrienergia hind on 1 kr / kWh, siis ühe 12 vatise säästupirni poolt tema eluea jooksul kulutatud elektri eest maksan 6000 x 0.012 = 72 krooni, pirni enda eest 80 krooni, kokku 152 krooni. Sama valgustatuse annab 60 vatine tavaline pirn, sama perioodi vältel läheb vaja 6 pirni hinnaga 5 krooni, kokku 30 krooni - ning elektri eest maksan 6000 x 0.06 = 360 krooni, seega on kogu arve 390 krooni.
Järelikult, kui see pika eluea asi on õige, tasub säästupirn ennast üle kahekordselt ära ka juhul, kui hinnavahe on 16 korda (5 krooni 80 krooni vastu).
Kui aga panen säästupirni sinna, kus kogu aeg seda sisse-välja lülitan, siis väheneb eluiga kuni 7 korda ja sama perioodi jaoks on vaja veel 6 säästupirni, mis läheb mulle maksma lisaks 480 krooni - ja kulutus on mõttetu.
Nii et vastavalt teooriale pange säästupirnid eelkõige sinna, kus tuled põlevad korraga pikalt ja muidu pimedal ajal ka sisuliselt kogu aeg, siis võidate rahas.
Mis puudutab keskkonda, siis siin on pluss ja miinus. Säästupirn kulutab neli-viis korda vähem energiat, järelikult aitate kaasa keskkonna kaitsele. Samas sisaldab säästupirn elavhõbedat ning kui ta läbi läheb, peate seda käitlema nagu teisi ohtlikke jäätmeid - patareisid, akusid - seega viima need ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Lisaks, kui säästupirn katki läheb, tuleb ruumi kohe umbes 15 minutit õhutada, et elavhõbedat sisaldavad aurud välja läheksid. Tükkide eemaldamisel ei tohi kasutada tolmuimejat ega märga lappi, vaid tükid tuleb kokku koguda kuivalt, panna need kahekordsesse kilekotti ning viia samuti ohtlike jäätmete kogumispunkti.
Seotud lood
Euroopa Liidu poolt kiidetud säästupirnid on senikasutatud hõõglampidest kehvemad üsna mitmel põhjusel, ütles TTÜ füüsikainstituudi insener Veljo Sinivee.
Niisiis – ostsid säästupirni, et hoida
loodust ning vähendada oma elektriarvet. Sellised pirnid on tunduvalt
energiaefektiivsemad kui traditsioonilised hõõglambid ning sobivad samadesse
soklitesse. Kas neid peaks kasutama samamoodi kui nende eelkäijaid?
Briti terviseekspertide sõnul võivad
säästupirnid põhjustada migreenihoogusid.
Selle nädala kümme enimloetud lugu
Novaatoris:
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.