• OMX Baltic0,2%302,36
  • OMX Riga−0,17%878,59
  • OMX Tallinn−0,88%1 912,96
  • OMX Vilnius0,72%1 180,81
  • S&P 500−1,07%5 920,77
  • DOW 30−0,35%43 309,67
  • Nasdaq −1,92%18 915,83
  • FTSE 100−0,08%8 652,13
  • Nikkei 225−1,39%38 237,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%91,09
  • OMX Baltic0,2%302,36
  • OMX Riga−0,17%878,59
  • OMX Tallinn−0,88%1 912,96
  • OMX Vilnius0,72%1 180,81
  • S&P 500−1,07%5 920,77
  • DOW 30−0,35%43 309,67
  • Nasdaq −1,92%18 915,83
  • FTSE 100−0,08%8 652,13
  • Nikkei 225−1,39%38 237,79
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%91,09
  • 03.01.08, 12:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Asteroidid – mis need on?

Asteroidideks nimetatakse väikseid Päikesesüsteemi taevakehi, millest valdav enamus tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel.
Asteroidid on sarnased planeetidele, erinevus on põhiliselt suuruses. Suurimaks asteroidiks on tavaliselt loetud 960 x 932 kilomeetrise läbimõõduga Ceres, kuid 2006. aastal loodi rahvusvahelise astronoomiaühingu poolt uus termin kääbusplaneet, mille hulka arvati nii varasem asteroid Ceres kui ka varem planeedi nimetust kandnud Pluuto.
Asteroidi mõõtmete alampiiri osas on mitmesuguseid arvamusi, kuid enam kui sajameetrise läbimõõduga Päikesesüsteemi väikekeha võib üldiselt asteroidide hulka kuuluvaks lugeda. Sellest piirist veelgi väiksemaid taevakehi nimetatakse meteoroidideks ehk meteoorkehadeks. Maaga kokku põrganud meteoroidid on meteoriidid.
Maa koosneb metalsest tuumast ning seda ümbritsevast silikaatseist mineraalidest vahevööst, mille kohal on omakorda maakoor. Asteroidide ja meteoroidide koostis on üldiselt sarnane, kuid väiksemate mõõtmete tõttu koosnevad paljud neist vaid silikaatkivimitest, väiksem osa aga raua ja nikli segust. Lisaks leidub veel nö segameteoriite ehk pallasiite, mis koosnevad nii silikaatsetest mineraalidest kui ka metalsest osast, ning valdavalt süsinikust koosnevaid süsinik-meteoriite.
Asteroidid arvatakse olevat aine, millest Päikesesüsteemi moodustumise käigus planeeti ei moodustunud. Tõenäoliseks põhjuseks on Jupiteri tugev gravitatsiooniväli, mis ei lasknud neil üheks suuremaks taevakehaks kokku koguneda.
Enamik asteroide tiirleb meie õnneks Maast ohutus kauguses, kuid aeg-ajalt jõuab mõni väiksem taevakeha siiski Maani ning jätab endast maha meteoriidikraatri. Asteroidid ja meteoroidid lähevad hulkuma kokkupõrgete tagajärjel teiste taevakehadega või siis Jupiteri gravitatsiooniväljast põhjustatud häirete mõjul.
Aeg-ajalt teatatakse meedias uuest avastatud ohtlikust taevakehast ning siis on tegemist just selliste rändama läinud asteroididega, mille orbiit lõikub Maa omaga. Selliseid taevakehi nimetatakse Maa-lähedasteks asteroidideks ning nad püsivad oma orbiidil suhteliselt lühikest aega (mõni miljon aastat).
Selle aja sees põrkuvad nad kokku mõne teise taevakehaga või neelatakse Päikese poolt. Samuti võib juhtuda, et lähedane möödumine mõnest planeedist annab neile hoogu juurde ning nad visatakse Päikesesüsteemist välja või siis muutub nende orbiit olulisel määral.
Maa-lähedaste asteroidide kohta leiad rohkelt lisainfot NASA vastavalt veebilehelt.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele