Kuna eelmisel aastal jooksis Tallinki
juhtide motiveerimiseks korraldatud aktsiaoptsiooniprogramm aktsia madala hinna
tõttu karile, otsustas nõukogu seekord uue programmi välja töötada.
29. jaanuaril toimuval aktsionäride üldkoosolekul on üks päevakorrapunkt Tallink Grupi aktsionäride eelmise aasta 17. jaanuari üldkoosoleku otsuse tühistamine, millega määrati kindlaks üheaastase aktsiaoptsiooniprogrammi tingimused, mis aga börsiteate kohaselt ei realiseerunud.
Tallinki nõukogu esimees Toivo Ninnas ei olnud nõus optsiooniprogrammi luhtumise tagamaid kommenteerima, põhjendades seda börsireeglitest tuleneva vajadusega kohelda kõiki aktsionäre võrdselt. Tagamaad avaldatakse aktsionäride koosolekul.
Optsiooniprogrammi jõustumisest alates on aktsia hind teinud vähikäiku, mistõttu on toona fikseeritud optsioonihind praegusest aktsiahinnast kõrgem. Optsiooniprogrammi lõpptähtaeg oleks olnud selle aasta 17. aprill.
Järgmisel korralisel aktsionäride üldkoosolekul tuleb hääletusele uue aktsiaoptsiooniprogrammi korraldamine, mille raames teeb nõukogu ettepaneku anda 12 miljoni aktsiaoptsiooni väljastamise volitused. Eelmise programmiga väljastati 4 miljonit aktsiat.
"Optsiooniprogrammi korraldame seetõttu, et motiveerida juhtivtöötajaid," oli Tallinki finantsdirektori Janek Stalmeisteri vastus küsimusele, kas uus optsiooniprogramm korraldatakse sellepärast, et vana jooksis madala hinna ja juhtivtöötajate vähese huvi tõttu karile.
Aktsiaoptsiooniprogrammis osalevate juhtivtöötajate ringi ja neile müüdavate aktsiate arvu määrab Tallink Grupi nõukogu ja teeb neile kirjaliku ettepaneku.
Stalmeister ütles, et tavaliselt ettevõtted optsioone oma töötajatele ei müü, vaid annavad tasuta. "Antud juhul vastavalt ettepanekule optsioonid väljastatakse, mitte ei müüda," kinnitas ta. Samuti ütles Stalmeister, et nn liitumine ehk optsiooni omandamine aktsiate eest maksma veel ei kohusta. Aja möödudes otsustab isik, kas ta tahab aktsiaid saada, ning kui tahab, alles siis maksab.
Aktsiaoptsiooni kasutamise hinna määrab nõukogu olenevalt sellest, kas emiteeritakse uusi aktsiaid või ostetakse.
4. jaanuari seisuga on Tallink tagasi ostnud 1,875 miljonit oma aktsiat, mis moodustab kokku 0,278% aktsiakapitalist.
"Algselt oli volitus aktsiaid tagasi osta. Hiljem tekkis täpsem plaan seda volitust kasutada ning sellest tulenevalt tehti otsus aktsiaid tagasi osta," nentis Stalmeister.
Hansabank Marketsi analüütik Danil märkis, kui Tallink kasutab optsiooniprogrammis juba kokkuostetud aktsiaid, siis ei tohi optsioonihind kujuneda madalamaks kui ostetud aktsiate kaalutud hind, mis määrab hinnapõhja. See aga ei pruugi veel kujuneda optsioonihinnaks, see on nii öelda miinimum.
Seadusest tulenevalt ei tohi Danili sõnul ettevõtted hoida oma aktsiaid (ehk tresooraktsiaid) üle ühe aasta. "Praegu kokkuostetud aktsiaid ettevõte kolm aastat kindlasti hoida ei saa, vaid peaks need tühistama. Võib-olla kasutavad nad selleks uut tagasiostuprogrammi," pakkus Danil. Hansabank Marketsi hinnasiht on praegu 1,5 eurot (23 krooni).
Seotud lood
Tallinki aktsionäride korralisel
üldkoosolekul 29. jaanuaril esitatakse kinnitamiseks ettepanek maksta
nõukogu liikmetele preemiat. Samas tehakse ettepanek aktsionäridele dividende
mitte maksta.
Tallink Grupi teatel tõstab ettevõte
seoses aasta jooksul maailmaturul aset leidnud kütusehinna olulise tõusuga laeva
piletite hindu.
Meediamagnaat Hans H. Luige enamusomanduses
olev Ekspress Grupp kutsub kokku aktsionäride üldkoosoleku seoses plaaniga
töötada välja Ekspress Grupi juhatuse liikmetele ning kontserni ettevõtete
juhatuse liikmetele ja töötajatele aktsiaoptsiooni tingimused.
Tallink ostis pühade ajal
väikeaktsionäridelt tagasi 300 000 aktsiat, makstes nende eest kokku 4,97
miljonit krooni.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.