Elasin aastakese Tartus Raatuse tänaval. Mõne kuuga muutus tänav sedavõrd, nagu oleks kulunud 30 aastat korraga.
Vanu maju võeti järjest maha. Mitmele heale sõbrale katust pakkunud maja, mida ähvardas sama saatus, läks hoopis nii põhjalikku remonti, et võib-olla seinad jäid veel vanast ajast alles. Üldine mulje oli nagu jälgida keskmise eestlase suud, kellel on järsku tekkinud raha, et kõik hambad ära parandada: mõni katkine hammas tõmmatakse välja ja asendatakse kõrgtehnoloogilise proteesiga, mõni puuritakse õõnsaks nagu munakoor ja täidetakse säravvalge plastist sisuga.
Kolisin Raatuse tänavalt ära aasta tagasi. Nüüd ei saa arendaja YIT ühe uue maja kortereid müüdud. Ehk on arutu arengu faas läbi?
Seotud lood
Hiljuti miljonäristaatusesse jõudnud investor Rahakratt hoolimata finantsvabadusest priiskama ei kuku – luksusautode kollektsiooni omamise asemel sõidab ta ringi rendiautoga ning seetõttu pole ta ka eriti kursis palju furoori tekitanud automaksuga.