Liblikate lahkumine HOP galeriis

"Ehe elu ehe" pole kunstinäitus, pigem mõttehetk või vaheülevaade kulgemisest eheda elu otsingutel. Talvine pööripäev, pimedaim aeg aastas, oli esivanematel tehtu üle mõtlemiseks, uueks valmistumiseks ning oma lahkunud lähedaste meenutamiseks.

Fotod ja esemed näitusel on autorite viis olemise üle mõtiskleda. Olemise terviklikkuse ja iseenese osa üle selles tervikus. Liblikate puhul unustatakse sageli nende eelnev elukäik rööviku ja nukuna. Vähesed neist jõuavad pärast pikka ja keerukat arengut liblikaks.

Fred Jüssi on aastate jooksul kulgenud rattaga Eestimaa teedel ja pildistanud autode tuuleklaasidel otsa leidnud liblikaid, nende ilusaid, aga surnud tiibu. Vaatad ja jääd mõtlema elu hapruse üle.

Kalli Seina ehted on tehtud, mõeldes teekaaslastele, kes elasid kohati valusat, aga ilusat ja ehedat elu. Osa neist jõudis saada valmikuks, osa jäi teele.

Habrastest liblikatiibadest sündinud mõtted elavad edasi ka Inga Koppeli klaasesemetes, saades teises hapras materjalis uue mõõtme ja väärtuse, tekitades värskeid mõtteid. Kuni mõte ja olemine saab elu ehteks, muutub ehe lihtsalt olemiseks. Näitus jääb avatuks 15. jaanuarini 2008.