Tallinna börsile tehtud investeeringutest
on 52% pärit Eestist, teisel kohal on 19,4 protsendiga Rootsi investorid.
Neis näitajates on arvestatud institutsionaalsed ja erainvestorid kokku, selgitas Tallinna börsi turuteenuste osakonna juhataja Kalle Viks aripaev.ee-le.
Tallinna börsil tehtud aktsiatehingute arv kasvas 2007. aastal 2006. aastaga võrreldes tema sõnul tõeliselt jõudsalt - 62 889 tehingult 142 919 tehingule.
Börsitehingute arvu tugeval kasvul on Viksi sõnul mitmeid põhjusi, muuhulgas näiteks börsi jätkuv rahvusvahelistumine ning parem nähtavus ja ligipääsetavus, aga ka pingeline ja emotsionaalne börsiaasta. Hoo raugemist ei oodata ka jooksval aastal: "Näeme, et Eesti elanike teadlikkuse ning investorite aktiivsuse osas on meil võrreldes enam arenenud lähinaabritega veel palju kasvuruumi ning Eesti majanduse kasvades ja börsiettevõtete lisandudes ootame kindlasti positiivsete trendide jätkumist investeerimisaktiivsuses ka sel aastal." Langenud aktsiahinnad võivad tema sõnul luua just väärtuslikke ostukohti ning langustele järgnevad tõusud sobivad uute börsiettevõtete turuletoomiseks.
Keskmise börsitehingu väärtuse langus 2006. aastal 190 000 Eesti kroonilt (12 174 eurolt) 2007. aastal ligi166 000 kroonile (10 677 eurole) viitab Viksi sõnul tõepoolest sellele, et veidi on suurenenud erainvestorite tehingute osakaal. Kuid samas endiselt üsna suur tehingu summa viitab ka institutsionaalsete investorite jätkuvalt kõrgele tehinguaktiivsusele.
"Eesti jaeinvestorite aktiivsuse kasvu taga näeme eelkõige investorite pidevalt kasvavat teadlikkust investeerimisteemadel," põhjendas Viks väikeinvestorite aktiivsust.
Seotud lood
Tallinna börsi tehingute arv kasvas
eelmisel aastal enam kui kaks korda, kuid keskmine tehingute maht vähenes ligi
14% võrra.
Tallinna börs nägi eelmisel aastal 8 aasta
järel börsiindeksi langust ning samas sooritati aasta jooksul börsil tehinguid
sama palju kui eelneva nelja aasta jooksul kokku, teatas börs.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.