Katk ohustab taas maailma

Viimasel paarikümnel aastal on maailmas katku surnud sada kuni kakssada inimest, kuid katku on esinenud riikides, kus seda varem pole olnud ning haigus levib Aafrikas, väidab Livepooli ülikooli ökoloog Michael Begon Reutersile.

Katkubakter Yersinia pestis põhjustab muhkkatku. Keskajal tunti seda Musta surma nime all, seda levitasid täid. Haige kehal tekkisid mustad muhud, sellega kaasnes oksendamine ja kõrge palavik. Muhkkatkust ohtlikum kopsukatk levis inimeselt inimesele köhimise ja aevastamise teel, selle muud sümptomid olid sarnased muhkkatkule, ainult muhke ei tekkinud.

„Kuigi katku haigestunud inimeste arv on olnud üsna väike, oleks viga katkuoht märkamata jätta, sest haigus on kergesti nakkav, kiire kuluga ning surmav, kui ravi ei saabu õigeaegselt,” kirjutasid Begon ja tema kolleegid ajakirjas Public Libary of Science journal PloS Medicine.

Närilised kannavad endiselt katkupisikuid, sellest on võimatu lahti saada. Katkupuhangud tabavad loomariiki ning sealt võib haigus kanduda ka inimesele. Katku saab ravida antibiootikumidega, ravimata jättes tapab haigus inimese mõne päevaga.

„Katk teeb taas võidukäiku ning Aafrikas on olnud juba suuremaid puhanguid,” ütles Begon.

Maailma tervishoiuorganisatsioon teatab igal aastal tuhandest kuni kolmest tuhandest katkujuhtumist. Viimasel viiel aastal on neid olnud Madagaskaris, Tansaanias, Mosambiigis, Malawis, Ugandas ja Kongo DV-s. USAs on aastas 10-20 juhtu.

Möödunud sajandil oli katk suhteliselt soikus, kuid nüüd on haiguspuhangud taas tõusuteel, ütles Begon. Viimaste aastate suurim kopsukatku puhangul 2006. aastal Kongos kahtlustati, et haigus võis tabada sadu inimesi.