Uus epideemia on tulekul. Kuid milline?

Alles tapeti Tallegis veerand miljonit kana Newcastle’i tõve tõttu. Maailm mäletab veel suu- ja sõrataudi ning linnugripipaanikat. Haiglates leviv antibiootikumiravile allumatu superbakter MRSA. Kas sellest juba ei piisa? Baker on kindel, et tulevikus ootavad meid ees uued epideemiad, kirjutas The Independent.

Millega ta oma arvamust põhjendab? Ajalooga. Nakkushaigused on saatnud inimesi aegade algusest saadik. Möödunud sajandil suri rohkem inimesi nakkushaiguste kui sõdade tõttu. Kuid sajandi keskel võeti kasutusele penitsilliin, sanitaarsed olud paranesid ning laialt levis vaktsineerimine. Kas see aitas nakkushaigustest lahti saada?

Bakeri vastus: kahjuks mitte. Kuigi ravile allumatute bakterite tõttu surevate inimeste arv näitab tõusutendentsi, on nende üldarv siiski väike. Ta kirjeldab mõningaid tema arvates võimalikke stsenaariume, mis võivad läänemaailmas edaspidi epideemiaid kaasa tuua.

Allergia

Üks epideemia meil juba on: epideemiliselt levivad autoimmuunhaigused (mille puhul keha asub ründama iseennast), näiteks astma ja allergiad.

Allergia tõttu tekkinud eluohtlikke olukordade arv on 1990. aastast alates Suurbritannias kasvanud 600 protsenti. Autoimmuunhaigused on USAs sageduselt kolmas diagnoos südamehaiguste ja vähi järel, neid põeb seal 14 – 22 miljonit inimest.

Miks neid esineb nii sageli? Ilmselt on paljud kuulnud nn hügieeni-hüpoteesist, mis seostab allergiate esinemissageduse tõusu liiga puhta keskkonnaga. Inimeste immuunsüsteem on tegevusetu ning reageerib üle iga väiksemagi ärritaja tõttu. Järeldus: me oleme võitnud lahingu nakkushaigustega, kuid allergia hinnaga.

Vähk

Vähk tapab iga kolmanda inimese. Nii vähi kui autoimmuunhaiguste tüveks on nakkushaigused.

Ammu teada fakt: nakkushaigused põhjustavad vähki. Näiteks papiloomviirus seostub otseselt naiste emakakaelavähiga. Üks HIVga pea sarnase struktuuriga viirus võib põhjustada nii autoimmuunhaigusi kui vähki. Need on inimese endogeensed retroviirused.

Umbes 8 protsenti inimese geenidest koosneb neist viirustest. Erinevalt HIVst need viirused päritakse, neisse ei nakatuta elu jooksul. Selles, et need viirused põhjustavad vähki, pole mingit kahtlust. Aga nad põhjustavad ka teisi haigusi, muuhulgas ka autoimmuunhaigusi, näiteks diabeeti, reumatoidset artriiti, luupust, psoriaasi, isegi skisofreeniat. Kuivõrd need haigused on pärilikud, pole nad ravitavad, kuigi ühel heal päeval võidakse nende vastu ehk rohtu leida.

HIV

25 miljonit surnut. Jutt HIVi epideemiast pole mingi uudis. Suur on risk, et lääneriikides puhkeb epideemia uus laine. Mõistmaks seda väidet, tuleb vaadata tagasi HIVi ja selle ravimeetodite ajalukku.

1996. aastaks oli selge, et viiruse mahasurumiseks on vaja mitmete ravimitega kombineeritud ravi.Ühe ravimiga raviskeemide puhul muutus viirus kiiresti ravile allumatuks.

Uus antiretroviirusravi mõjus nagu imerohi: surmasuus olnud haiged taastusid ning haiglad tühjenesid.

Kuid HIV oskab ravimitest kõrvale põigelda ning muteeruda ravile allumatuks. Tänapäeval kontrollitakse äsjanakatunu viirust ravimresistentsuse suhtes enne, kui üldse mingeid ravimeid välja kirjutatakse.

Tuberkuloos on HIViga sarnane haigus. Nagu HIV, vajab seegi rangelt ravijuhiste järgimist ning mitme ravimiga kombineeritud ravi, et vältida ravile allumatute haigustüvede teket.

Kuid võib olla juba liiga hilja. Nigeerias said vaid pooled tuberkuloosihaiged õigeid ravimeid, ülejäänud võtsid enda teadmata võltsravimeid, ei järginud arsti ettekirjutusi või smugeldasid ravimeid teiste haigete käest. Ravile allumatu tuberkuloos on nüüdseks jõudsalt levinud kogu maailmas.

Baker toob näiteks Leedu, kus iga neljanda tuberkuloosidiagnoosi saanu haigus ei allu vähemalt kahele ravimile. Eesti pole Leedust selles suhtes väga erinev.

On olnud mitmeid üleskutseid, jagada arengumaades odavaid, geneerilisi HIVi ravimeid. Kuid just võib olla saatuslik eksisamm. Kui HIViga juhtub sama mis tuberkuloosiga, siis ähvardab maailma uus HIVi laine, aga sedapuhku ei allu see HIV enam ravile.

Lastehalvatus

Tavaliselt tabab see haigus lapseeas ning toob kaasa pöördumatuid närvikahjustusi, halvatuse või isegi surma, kui tabatud on ka hingamislihased.

Enne lastehalvatusvaktsiini leiutamist suri USAs selle haiguse tõttu aastas kuni 6000 inimest. Tänapäeval on lastehalvatus lääneriikides üliharuldane ning Maailma tervishoiuorganisatsioon kavatses selle 2005. aastal võidetuks kuulutada. Kuid siis juhtus midagi.

Arenguriikides hakkasid liikuma valekuuldused, et lastehalvatuse vaktsiin on saastunud HIViga. Inimesed loobusid vaktsineerimisest. Aafrika paljudes riikides järgnesid sellele lastehalvatuspuhangud, mis jätkuvad tänini. Vanemad loobusid laste vaktsineerimisest. Sellel olid tagajärjed, mis ei puudutanud mitte ainult nende endi lapsi.

X-haigus

See praegu veel tundmatu haigus võib peituda näiteks nahkhiirte koopais või teha laastust metsloomade seas. Mäletate SARSi? Kuigi see kuulus tuntud viiruste sekka, oli see inimese puhul uus haigus, mis tõi kaasa palju surmajuhtumeid.

Nipah ja Hendra viirused on palju vähem tuntud, aga need senitundmatud viirused tapsid Malaisias ja Austraalias möödunud sajandi lõpuaastail nii inimesi kui loomi.

Kõigil neil uutel haigustel on üks ühine joon: nad on jõudnud inimeseni kontaktist loomadega. SARS Hiinas tiigrilihast supi kaudu. Nipah ja Hendra teiste liikide kaudu, näiteks sigadelt. HIV on pärit šimpansidelt. Kindlasti tuleb selliseid haigusi veel, kui inimene võtab üle uusi harjumusi ja elukombeid.

Võib tunduda kummaline, et selles loetelus pole kliima soojenemist, kõige ilmsemat ja moodsamat uute epideemiate põhjust. Pole kahtlust, et malaaria võib jõuda välja palju rohkem põhja poole.

Miks ohustavad epideemiad inimest nii väga? Aga inimene ise koosneb epideemiatest, nii kummaline kui see ka pole. 45 protsenti meie geenidest koosneb bakteritest ja viirustest. Lõpuks võime me ise osutuda endile epideemiaks, kui me end oma saastaga mürgitame.