Kassikullaks nimetatakse püriiti, kuid
kullaga pole sel raua ja väävli aatomeist koosneval mineraalil kuigi palju
ühist. Välja arvatud ehk mõnevõrra sarnane välimus.
Inglise keeles nimetatakse püriiti ka lollide kullaks (fools gold). Nimetus tuleneb sellest, rumalamad kullaotsijad on korduvalt arvanud, et on leidnud kõvasti kulda, kuid pidid pärast rängalt pettuma, sest püriit on võrdlemisi tavaline ning üsna väärtusetu mineraal.
Püriiti võiks rauasisalduse tõttu kasutada rauamaagina, kuid selleks otstarbeks sobivad rauaoksiidid hematiit ja magnetiit palju paremini. Küll aga on püriiti kasutatud väävelhappe tootmise toorainena.
Püriiti ja kulda lähemalt uurides selgub siiski, et neil vahet tegemiseks pole vaja olla väga kogenud mineraalitundja. Kuld on helekollane, pehmem ja raskem. Püriit on aga pigem rohekaskollase tooniga ning pulbrilisel kujul pigem rohekasmust kui kollane, samal ajal kui kuld säilitab oma kollase värvuse igas suuruses.
Kuld ja kassikuld on seega kaks täiesti erinevat asja, kuid iroonilisel kombel esinevad nad mõnikord koos, nii et püriidi leidmine ei tohiks targas kullaotsijas tekitada mitte põlgust, vaid täiendavat huvi.
Püriiti leidub ka Eesti settekivimeis, kuid paraku ilma päris kullata.