Haavapuitmassitehas Estonian Cell tegutseb
toimetuleku piiril, sest Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei suuda vähenenud
raiemahtude tõttu tehast aastaid tagasi sõlmitud lepingu alusel odava
haavapuiduga varustada.
Seitse aastat tagasi Estonian Celli ja RMK vahel sõlmitud lepingus on kindlaks määratud maksimum- ning miinimumkogus. Estonian Cell on alates 2006. aastast, kui tehas valmis sai ning tootmist alustas, kätte saanud vaid miinimumkoguse, kirjutas Äripäev. See moodustab Estonian Celli toormest kolmandiku, ülejäänu peab tehas juurde ostma teistelt tarnijatelt ja seda turuhinnaga, mis on kordades kallim RMK hindadest.
RMK metsamajanduse turundusjuhi Ulvar Kaubi sõnul selle kvaliteediga puitu riigi metsas rohkem pole, sest nii raiete pindalad kui ka mahud on vähenenud. Erametsaomanikud pole aga riigi kehtestatud maksusüsteemi tõttu pea olematu kasumiga ärist huvitatud.
"Oleme arvestanud, et saame RMK-lt ikkagi maksimumkoguse. Meie turult ostetava puidu osakaal on suurenenud ja tänu sellele on toorme hind kõrgem ning see on tekitanud lisakulusid," rääkis Estonian Celli juhatuse liige Riia Ratnik. Kuna puitmassi müügihind ei sõltu tooraine hinnast ning on maailmaturul noteeritud, on see teist aastat järjest Estonian Celli kulusid kasvatanud.
"See valmistab muret nii omanikele kui ka tehase juhtkonnale. Tuleb kaaluda ja otsuseid teha, kuidas rasked ajad üle elada," ütles Ratnik. Kuigi viimasel ajal on spekuleeritud ka koondamiste ja tegevuse lõpetamise teemal, pole Ratniku kinnitusel see siiski jutuks tulnud.
Lepinguga fikseeritud vähemväärtuslikuks peetud madalamakvaliteedilise haavapuidu hind vastas mõlema lepingu poole kinnitusel tol ajal turu tasemele ning leping RMKga oli baasiks, millele toetudes said investorid alustada mõtlemist sellele, et üldse Eestisse investeerida. Siis polnud Eestis haavapuidu turgu olemaski ning see müüdi Kaubi sõnul küttematerjalina Eestist välja. Hind 186 krooni tihumeetri eest, millega Estonian Cell praegu RMK-lt tooret ostab, on pärast eelmise aasta hüppelist hinnatõusu aga kordi madalam turuhinnast.
"See hind on tõesti madal. Samas me seda sorti puitu kellelegi teisele ei müügi. Lepingu tegemise hetkel sai võetud eesmärk, et müüme selle puidu kõik Estonian Cellile ja väärtustame Eesti toormaterjali," selgitas Kaubi.
Haavapuidu tarnimise leping on tehtud kümne aasta peale ja saab läbi aastal 2015.
Seotud lood
Odava Vene toorpuidu ekspordi lõpp teeb
teene Läänemere-äärsetele riikidele, kes on sunnitud oma metsi tõhusamalt
majandama.
Estonian Celli omanikud on tõsiselt mures
siinse majanduskliima halvenemise pärast, kaaludes erinevaid stsenaariume tehase
tegevuse jätkamiseks.
ASi Estonian Cell tehase
juht Lauri Raid märkis, et firma selle aasta eesmärgiks on tulla oma kulude
ja tuludega nulli ning säilitada tootmismahud.
Eesti väärtpaberite keskregistri
andmetel on eile Estonian Celli ühe endise omaniku Larvik Cell Holdingu
asemele asunud Austria valdusfirma EMACS Privatstiftung. ASi Estonian Cell
tehase juht Lauri Raidi sõnul on Larvik Cell finantsraskustes ning
faktiliselt likvideerimisel.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.