Odava Vene toorpuidu ekspordi lõpp teeb
teene Läänemere-äärsetele riikidele, kes on sunnitud oma metsi tõhusamalt
majandama.
Aprillis tahab Venemaa toorpuidu tolli tõsta 15 eurole ja tuleval aastal 50 eurole, kui ELi kaubandusvolinik Peter Mandelson ja Vene asepeaminister Aleksei Kudrin täna jätkuvatel kõnelustel muud kokku ei lepi.
"Eesti saetööstusel muutub mõttetuks Venemaalt palki osta. Tuleb orienteeruda kodumaisel turul pakutavale puidule," kommenteeris tolle Stora Enso Balti puiduvarumisüksuse juht Rait Hiiepuu.
Paljud firmad jäid Vene toormeta juba pronksiöö järel. "See blokaad kestab praeguseni. Venemaalt saame ainult gaasi," ütles ASi Repo Vabrikud juht Tiit Kolk. "Meile tähendas see kiiret ümberorienteerumist uutele allikatele ja olulist toorme kallinemist, mis on muuseas Eesti küttepuidu kõrge hinna üks põhjustaja," ütles Kolk. Mõned firmad on jätkanud Vene puidu importi meritsi, kuid kinnisvaraturgude jahtudes tuli tollide mõju. Läinud aasta teisel poolel kahanes puidu import aasta varasemaga võrreldes poole võrra.
"Viimati tuli Vene palk möödunud aasta septembris," ütles ASi Toftan juht Martin Arula. Toftan on Vene puidu asendanud Eesti ja Läti omaga. "Eesti metsatööstus on lõpuks hakanud arenema. Kui me jälle Vene puidu sisse toome, lõikame Eesti arengul jalad alt ära," ütles Arula. UPM-Kymmene juht Ando Jukk ütles hiljuti aripaev.ee-le, et probleemid Vene toormega on puidu hinda kolmandiku kergitanud.
EL jätkab Venemaaga kauplemist Soome ja Rootsi paberi- ja puidutööstuse eest, mis on laienenud Vene toorme toel: Soome impordib 20% tooret, mullu 18 miljonit tihumeetrit. Puidutollid on risti ees Venemaa pääsul WTOsse. "Kui teema on rahuldavalt lahenenud, saame Venemaa liitumistaotlusega edasi minna," ütles Äripäevale ELi kaubandusvoliniku pressiesindaja.
Seotud lood
Haavapuitmassitehas Estonian Cell tegutseb
toimetuleku piiril, sest Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei suuda vähenenud
raiemahtude tõttu tehast aastaid tagasi sõlmitud lepingu alusel odava
haavapuiduga varustada.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.