Estonian Celli omanikud on tõsiselt mures
siinse majanduskliima halvenemise pärast, kaaludes erinevaid stsenaariume tehase
tegevuse jätkamiseks.
Kunda haavapuitmassitehase omanikud on tõsiselt mures Eesti majanduskliima halvenemise üle. ASi Estonian Cell juhatuse liige Riia Ratnik ütles, et firma saatis detsembri keskel valitsusele kirja ja ootab sellele vastust, kirjutas Virumaa Teataja. “Ootame reageeringut - kas Eesti vajab tööstust või mitte,” selgitas Ratnik. “Tööstus on majanduse alustala, mitte kinnisvaraäri või kaubandus, aga valitsuse otsused töötavad tööstusele vastu,” lisas ta.
Poliitikud on teinud Riia Ratniku hinnangul viimasel ajal otsuseid, mis panevad tööstusettevõtted raskesse olukorda, Estonian Celli mõjutavad kõige rohkem elektri hinnaga seonduvad otsused.
“Elektriaktsiis, muutus võrguülekande tasude arvutamise metoodikas, mis tõstaks võrguühenduse hinda meie jaoks 18 protsenti, mullu mais kehtestatud taastuvenergia tasu, mis peagi tõuseb,” loetles Riia Ratnik.
Estonian Cell tarbib üle kahe protsendi Eestis tarbitavast energiast ja elektrihinna tõus seab firma raskesse olukorda, Energia osa Estonian Celli tootmiskuludes on üle 20 protsendi.
“Valitsus oleks pidanud leidma kolmele või viiele suurimale elektritarbijale pehme aktsiisidele ülemineku,” arvas riigikogu liige Toomas Varek, kelle sõnul on nüüd, pärast aktsiisimaksu kehtimahakkamist, juba keeruline seadust muuta.
Teine oluline probleem, mis lahendamist vajab, on süsihappegaasi saastekvootide kogus, mis tehasele on eraldatud. Aastateks 2008-2012 on jaotuskava aluseks võetud 2006. aasta tarbimine. “Meie 2006. aasta aprillis alles käivitasime tehase ja töötasime pea kogu aasta osalise võimsusega,” rääkis Ratnik ja lisas, et Estonian Celli ei tohiks panna samasse ritta ettevõtetega, mis 2006. aastal toodangut täies mahus andsid.
Riia Ratnik tõi välja, et saastekvootide algne idee oli saaste vähendamine. “Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus need, kes 2006. aastal saastasid, võivad seda jätkata, aga meie peaksime hakkama saastamist oluliselt vähendama,” lausus ta.
Seotud lood
Haavapuitmassitehas Estonian Cell tegutseb
toimetuleku piiril, sest Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ei suuda vähenenud
raiemahtude tõttu tehast aastaid tagasi sõlmitud lepingu alusel odava
haavapuiduga varustada.
Eesti lähiajaloo suurima kindlustuskahju
tekitas küll tunamullune Pärnu üleujutus, suurim ühekordne väljamakse on
Estonian Celli toorainemahuti hävingu korvamiseks kulunud 78 miljonit
krooni.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.