Kõik tulevased tudengid, kes loodavad
pärast kõrgkooli lõpetamist riigitööd tehes õppelaenu sama hästi kui kustutatuks
lugeda, peavad pettuma: riik kaalub ametnike laenude tagasimaksmisest
loobumist.
Justiitsministeeriumis valminud kavale on lihtne põhjendus – edaspidi hakkavad riigiametnike kõikvõimalikud tasud ja hüvitised kajastuma ühes kindlas palgas, kirjutas Postimees.ee.
Vaid riigiametnikke puudutava uue seaduseelnõu projekti järgi ei hakka riik tulevaste tudengite õppelaene tagasi maksma, praegu riigiametis laenu tagasi teenivaid ametnikke seadusemuudatus ei puuduta.
Riigikogu õiguskomisjoni liige, justiitsminister Rein Langi endine nõunik Hanno Pevkur tõdes, et muudatuse mõte on selles, et ametniku palk kajastuks ühes summas. Seega kaovad ära ka seni eraldi palgareal välja toodud lisatasud akadeemilise kraadi eest. Magistrikraadiga ametnikule makstakse praegu lisatasuna kümme protsenti ametipalgast, doktorikraadiga ametnikele 20 protsenti.
«Lõplikku otsust selles osas ei ole, aga mõte on, et eri palgakomponendi osad kaoksid ja hüvitised oleks juba palga sees,» ütles Pevkur. «See muudaks palgasüsteemi läbipaistvamaks ja selgemaks. Kindlasti ei saa öelda, et üks või teine hüvitis kaob ära, vaid asi muutub senisest selgemaks.»
Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse esimees Eimar Veldre oli justiitsministeeriumi plaanist kuuldes nördinud. Tema sõnul on laenu kustutamine märk sellest, et riik väärtustab kõrgharidusega spetsialiste. Laenu kustutamisest loobumisega näitab riik Veldre hinnangul, et haridust enam ei väärtustata.
«Õppelaenu kustutamine on üliõpilaste sotsiaalne garantii, et kui ma võtan selle laenu, tulevad riik ja omavalitsus mulle appi ning aitavad seda kustutada,» lisas Veldre. «Väärtustatakse, et ma käisin ülikoolis, võtsin selle riski, selle laenu.»
Seotud lood
Praeguse õppetoetuse süsteemi järgi tuleks
õppimisele keskenduval tudengil kuus ära elada 1500 krooniga. Uus süsteem
hakkaks arvesse võtma ka üliõpilase sissetulekuid.
Realia et naturalia valdkonna esindajad
juhivad tähelepanu asjaolule, et noored ei tunne enam reaal- ja loodusainete
vastu huvi, mistõttu kannatab kaugemas plaanis kogu Eesti majandus.
Valitsuse kinnitas valitsus õppelaenu
maksimaalmääraks 2008-2009ndal õppeaastal 30 000 krooni, mis on viis tuhat
krooni suurem kui praegu kehtiv määr.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.