Valitsuse kinnitas valitsus õppelaenu
maksimaalmääraks 2008-2009ndal õppeaastal 30 000 krooni, mis on viis tuhat
krooni suurem kui praegu kehtiv määr.
Arvestades õppelaenu mõju laenuvõtjale ja riigieelarvele, otsustati riigi tagatud õppelaenu määra suurendada vaid viie tuhande krooni võrra. Praegu kehtiv maksimaalmäär on 25 tuhat krooni ühe laenutaotleja kohta õppeaastas, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL) pöördumise kohaselt tekiks õppelaenu hüppelise suurendamise tulemusena suure tõenäosusega olukord, kus paljud üliõpilased alustavad oma iseseisvat elu suure võlakoormusega. EÜLi hinnangul muudab laenumäära tõstmine õppelaenu tarbimislaenuks.
Rahandusministeeriumi hinnangul tuleb õppelaenu maksimaalmäära kehtestamisel arvestada asjaoluga, et taoline võlakoormus võib tulevikus pärssida isiku võimalusi saada muid laene, nt eluasemelaenu, sõlmida liisinglepinguid jne. Eriti keeruliseks osutub laenusumma tagasimaksmine neile, kellel jääb kõrgkool lõpetamata, kuna siis tuleb laen tagastada seaduse kohaselt lühema perioodi jooksul.
Valitsus kehtestab igal aastal hiljemalt 1. juuliks riigi tagatud õppelaenu maksimaalmäära ühe laenutaotleja kohta ühel õppeaastal.
Eelnõu oli arutusel möödunud nädala valitsuse istungil, kus otsustati arutelu jätkata järgmise nädala valitsuskabineti nõupidamisel.
Seotud lood
Praeguse õppetoetuse süsteemi järgi tuleks
õppimisele keskenduval tudengil kuus ära elada 1500 krooniga. Uus süsteem
hakkaks arvesse võtma ka üliõpilase sissetulekuid.
Saavutanud selle, et pensionifondi valivate
inimeste kingitustega meelitamine keelustati, soovib finantsinspektsioon lõpu
teha ka õppelaenuvõtjate äraostmisele mp3-mängija, sülearvuti ja mobiiltelefoni
sarnaste peibutistega.
Riigikogu võttis menetlusse
kultuurikomisjoni algatatud seaduseelnõu, mis vabastab doktorikraadi omanikud
õppelaenu tagasimaksmisest.
Kõik tulevased tudengid, kes loodavad
pärast kõrgkooli lõpetamist riigitööd tehes õppelaenu sama hästi kui kustutatuks
lugeda, peavad pettuma: riik kaalub ametnike laenude tagasimaksmisest
loobumist.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.