Realia et naturalia valdkonna esindajad
juhivad tähelepanu asjaolule, et noored ei tunne enam reaal- ja loodusainete
vastu huvi, mistõttu kannatab kaugemas plaanis kogu Eesti majandus.
Mikrobiokeemia professor ja valdkondliku komisjoni esimees Juhan Sedman nentis, et realia et naturalia üliõpilaste arv ei ole vastavalt ootustele suurenenud, vaid hoopis vähenenud. «See on ohtlik tendents nii Tartu Ülikooli kui ka Eesti jaoks,» märkis ta ajalehele Univesitas Tartuensis.
Realia et naturalia valdkond ise on aga nii Sedmani kui ka Burki kinnitusel võtmevaldkonnaks kogu majanduse arengus. «Meie valdkonna kraadiga inimesed on paljudes enam arenenud riikides väga hinnatud ja läbilöögivõimelised, näiteks panganduses,» rääkis Sedman. Sellest võib järeldada, et noored peaksid reaal- ja loodusteadustele tormi jooksma. «Peaksid,» rõhutas Sedman.
«Gümnaasiumilõpetajate keskmine tase ei ole piisavalt hea, kui me tahame rääkida teadmistepõhisest majandusest,» möönis loodus- ja tehnoloogiateaduskonna dekaan Peeter Burk ja lisas, et need vähesed helgemad pead jäävad ülikooli ega kasuta oma teadmisi näiteks firma asutamisel või koolis noorte õpetamisel.
Burk ning matemaatika-ja informaatikateaduskonna dekaan ja algebra professor Mati Kilp muudaksid matemaatika riigieksami kohustuslikuks. Kilbi sõnul ei tähendaks see otseselt tudengite meelitamist ülikooli reaal-ja loodusteadusi õppima, vaid eelkõige mõtteviisi muutmist.
Seotud lood
Kooskõlastamisel on uus õppetoetuste
süsteem, mille järgi ei loe toetuse saamisel enam tudengi head hinded, vaid
sissetuleku suurus, mida arvestatakse kuu keskmise sissetuleku järgi maksu- ja
tolliameti andmetel.
Üliõpilasleht kirjutab, et Mainori
Kõrgkooli rakenduspsühholoogia eriala akrediteering ei saanud kinnitust ning
muutus tudengite üllatuseks justkui iseenesest teenindusjuhtimiseks ja
personalitööks. Enda meelest psühholoogiat õppima tulnud tudengeid püütakse
veenda, et tegelikult tulidki nad õppima just neid erialasid.
Kõik tulevased tudengid, kes loodavad
pärast kõrgkooli lõpetamist riigitööd tehes õppelaenu sama hästi kui kustutatuks
lugeda, peavad pettuma: riik kaalub ametnike laenude tagasimaksmisest
loobumist.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.