Selles linnas pole autosid, linna
süsinikdioksiidi bilanss on nullis ning prügilasse paigutatavaid jäätmeid ei
teki. Sellise Araabia Ühendemiraatidesse ehitatava tulevikulinna plaaniga tulid
välja Maailma Looduse Fond ja Abu Dhabi firma Future Energy Company.
Linna nimi on Masdar City ja selle rajamine algab juba sellel aastal. Loomulikult tuleb sellise plaani puhul kõik üles ehitada nullist.
Linna suurus on 6 ruutkilomeetrit, elektrienergiaga varustatus ja jahutussüsteemid luuakse peamiselt päikeseenergia baasil, joogivesi saadakse samuti päikeseenergiat kasutades soolase merevee magestamise kaudu.
Kasutatakse ka tuuleenergiat ning jäätmetest saadavat energiat. Vee tarbimine saab olema vähemalt poole väiksem kui mujal Araabia Ühendemiraatides, heitvesi leiab kasutamist aedade ja parkide kastmiseks ning viljakasvatuses väljaspool linna. Ehitised luuakse keskkonnasõbralikest materjalidest ning toidu tarnijad peavad täitma erinõudeid. Kokkuvõttes soovitakse vähendada loodusressursside kasutamist ühe inimese kohta võrreldes ülejäänud riigiga kümme korda.
50 000 elanikuga ning 1500 äriettevõttega linn peaks valmis saama aastaks 2015, esimesed elanikud aga kolivad sisse juba 2009. aastal.
Mis eriti oluline - projektist ammutavate kogemuste najal avaneb tegijatel võimalus muutuda uute tehnoloogiliste lahenduste eksportijaks. Just see võiks ka Eestis olla uutesse rohelistesse projektidesse investeerimise peamine mõte - uued projektid võivad olla küll mõnevõrra kallimad, kuid nende baasil välja töötatud tehnoloogiad ning kogemused muutuvad aja jooksul konkurentsieeliseks rahvusvahelisel tasandil.
Artikkel ilmus algselt Erik Puura
keskkonnablogis.
Seotud lood
Abu Dhabi lähedale ehitatava ökolinna
Masdari keskuseks saab hoone, mis toodab enam energiat kui ise kulutab.
Milline oleks täiesti keskkonnasõbralik
linn? Linn iseenesest tundub olevat selline koht, mis looduselt ainult võtab ja
midagi vastu ei anna – peale suure koguse õhku paisatud süsinikdioksiidi.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”