Maxima Eesti avalike suhete juht Erkki
Erilaid usub, et Prisma uus suund saada siinseks hinnaliidriks ei too kaasa
erilist hinnasõda.
„Sõda ei saa eriti tekkida, kuna konkurents on juba niigi tohutu,“ rääkis Erilaid. „Kui konjunktuuriinstituudi toidukorvide võrdlust vaadata, siis selgub, et erinevates kauplustes on umbes 700kroonise toidukorvi hinnavahel vaid 100 krooni piires. Vahed ei ole nii müstilised, et siin veel tihedamat konkurentsi tekitada.“
Lisaks märkis Maxima esindaja, et Prisma ei ole niivõrd suur kett, et kogu turgu liikuma panna. „Kui, siis suudaksid nad mõjutada Tallinna, mujal Eestis neid aga ei ole, samuti pole neil ka suuri laienemisplaane,“ selgitas ta.
Erilaiu sõnul on toidukaupade hinnatõusuga juba niigi mitmete piima- ja leivatoodete hinnavahed kokku kuivanud. „Näiteks aasta tagasi, kui liiter kilepiima maksis Maximas 5,40, siis kallimate ja odavamate kettide hinnavahe ulatus üle krooni. Nüüd, pärast seda kui tootjahinnad on tublisti rohkem kui poole võrra tõusnud, jäävad kettide hinnaerinevused vaid mõnekümne sendi piiresse. Tootjad on toidukaupade hindu tõstnud, kuid kallimad kauplused ei saa enam varasemat juurdehindlust rakendada, sest hinnad tõuseksid üle mõistuse kõrgeks," tõi ta näite.
Maxima tegevdirektori Zydrunas Valkerise sõnul võidavad konkurentsi kasvust ennakõike tarbijad. "Kaupmehed pingutavad rohkem kvaliteedi osas ja tarbijatele ei tule hinnatõus enam nii järsuna," märkis ta.
Seotud lood
Säästumarketite keti juht Andrija Lilleoja
kommenteeris Prisma avaldust saada Eesti jaekaubanduse turul hinnaliidriks, et
hinnasõda ei tule.
Prisma Peremarketi tegevjuht Janne
Lihavainen leiab, et Eesti jaekaubandusturul on kätte jõudnud etapp, kus enam ei
peeta oma edukuse tõestuseks oluliseks kallites kauplustes käimist.
A-Selveri kauplusteketi juht Ain Taube
sõnul on Prisma Peremarketid omale hinnaliidriks saamise näol võtnud väga raske
ülesande.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.