Regio: kõige turvalisem on IT-firmal riigi tissi otsas

Lätis ja Leedus on e-eksport kordi suurem kui Eestis, sest seal ei tellinud riik e-teenuseid ja kohalikud ettevõtted pidid teistele teenuseid müüma. „Riigihanked on 10-20 miljoni krooni suurused, Mehhikost ei saa nii suuri tellimusi, raha tuleb väiksemate summade kaupa koguda,“ selgitas ta.

Jagomägi sõnul on Eesti riigi tissi otsas kõige kasumlikum tegutseda. „Ma olen peale pikka vimma riigile tänulik, et Regio osutus riigihankel osalemiseks liiga väikeseks, meil ei olnud sertifikaate ja muud nõutavat, et hangetel kvalifitseeruda. Me läksime välismaale, seal ei nõutud neid ja nüüd läheb meie tööst kaks kolmandikku Eestis välja,“ selgitas ta.

Endise peaministri Mart Laari sõnul päästis toona olukorra see, et e-riigi arendamiseks oli vähe raha, sest muidu oleks tegijad puhta lolliks läinud. „Nüüd on palju raha, kardan, et tulevad lollid mõtted nagu Venemaal, kus kuni naftarikkustega jõukaks saamiseni, oli suhteliselt normaalne riik,“ kommenteeris e-riigi algust Laar.

Jagomägi sõnul võiks e-riigi arenduse kaheks aastaks peatada, siis jääks ellu vaid tugevad. „Aga kodanikuna ma seda ei taha, sest välismaal ID-kaardi taskust välja tõmbamine on meeldiv ja ma tahan uusi vidinaid,“ lisas ta.

Samas ütles Jagomägi, et Eestist tulek ei ole eelis ja me ei tea veel, mida näiteks Mehhikosse müüa. Samuti on välismaale tehtud süsteemid Eesti jaoks ilmselgelt liiga suured ja siin kasutamatud.