• OMX Baltic0,12%292,53
  • OMX Riga−0,49%885,3
  • OMX Tallinn0,31%1 863,98
  • OMX Vilnius−0,34%1 136,95
  • S&P 500−1,39%5 521,52
  • DOW 30−1,3%40 813,57
  • Nasdaq −1,96%17 303,01
  • FTSE 1000,02%8 542,56
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,49
  • OMX Baltic0,12%292,53
  • OMX Riga−0,49%885,3
  • OMX Tallinn0,31%1 863,98
  • OMX Vilnius−0,34%1 136,95
  • S&P 500−1,39%5 521,52
  • DOW 30−1,3%40 813,57
  • Nasdaq −1,96%17 303,01
  • FTSE 1000,02%8 542,56
  • Nikkei 2250,72%37 053,1
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%93,49
  • 22.01.08, 14:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Salakütid suunavad elevantide evolutsiooni

Teadlaste sõnul on elevantide võhad muutunud viimase paari sajandi jooksul olulisemalt väiksemaks. Selle põhjuseks on salakütid, kes tapavad eelkõige suuremate võhkadega isasloomi, suunates sel kombel evolutsiooni.
Aafrika elevantide võhad on 19. sajandist alates jäänud kaks korda väiksemaks. Sarnast efekti on täheldatud ka India elevantide puhul, kirjutas The Daily Telegraph.
Tavaliselt võtavad evolutsioonilised muutused aega tuhandeid aastaid, kuid antud juhul on salaküttide sihipärane tegevus seda mõjutanud niivõrd oluliselt, et märgatavad muutused ilmnevad kõigest 150 aastaga.
Oxfordi ülikooli zooloogid selgitavad, et suurte võhkadega isasloomade küttimine on andnud väiksemate võhkadega isasloomadele paremad võimalused paaritumiseks ning seega ka elevantide genofondi mõjutamiseks.
„Isaelevandid kasutavad võhku omavahelises võitluses. Suuremate võhkade omanikul on eelis ning seega ka paremad võimalused paaritumiseks ning geenide edasiandmiseks, kuid salaküttide tõttu on see eelis nüüd kadunud,” ütles Ian Douglas Hamilton ühingust Päästke elevandid (Save the Elephants).
1970. aastail elas Aafrikas ligikaudu 1,2 miljonit elevanti. Väärtusliku elevandiluu saamise eesmärgil on neid aga rohkelt kütitud, mistõttu on tänaseks mustale mandrile alles jäänud napilt pool miljonit elevanti.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele