Piraattarkvara väljavahetamisest teenivad vahendajad

Aripaev.ee palus täna piraattarkvara vastase avalduse teinud riigikogu liikmelt Hannes Astokilt täpsustust, millist Eesti päritolu tarkvara või tarkvaralahendusi ta praeguse enamlevinud piraattarkvara asemel soovitab ning lisas, et ootab vastuseks konkreetsete arvutiprogrammide nimetusi või IT-ettevõtteid, kes piraattarkvara kodumaise legaalse tarkvara vastu välja vahetaksid.

Astok märkis, et ilmselt on tegu väikese möödarääkimisega. Ta selgitas: "Piraatlusest loobumisel kasvavad Eesti IT-ettevõtete tulud mitte ainult Eestis toodetud tarkvara müügist, vaid olulisel määral just teiste riikide ettevõtete toodete müügist ning juurutamisest."

Astok lisas, et näiteks majandustarkvara juurutamisel ühes ettevõttes, olgu see Saksa päritolu SAP, Taanis arendatav Axapta või mõni muu toode, moodustab litsentside maksumus 40% ning juurutuskulud 60% kõigist kuludest.

"Juurutus- ja arendustööd on Eesti ettevõtte tulu. Samuti arendavad Eesti ettevõtted rahvusvaheliste tegijate toodetele tihti juurde oma komponente, mille litsentsitasu saavad Eesti firmad," rääkis Astok. "Loomulikult teenitakse komisjonitasu ka teiste ettevõtete litsentside müügist."

Astok lisas, et kodumaiste tarkvaratoodete kasutamist tuleks tunnustada, kuid iseküsimus on, kas igaks vajaduseks Eesti tooteid leidub. "Eesti on vaba majandusega riik ning kõigil tootjatel on siin võrdsed võimalused konkureerida," ütles ta.

Astoki sõnul ei saa pidada aga normaalseks seda, et varastatud tarkvaraga teenitakse kasumit ja luuakse niimoodi põhjendamatu konkurentsieelis. "Vaevalt vaataks Äripäev rahulikult pealt olukorda, kus mõni konkureeriv väljaanne kasutaks illegaalset tarkvara, sellele sentigi kulutamata. Samas on Äripäev korraliku ettevõttena kindlasti kulutanud tarkvara soetuseks ja arenduseks miljoneid kroone," selgitas Astok.

Aripaev.ee andmetel kuulub Taanis välja töötatud Axapta juba mõnda aega Microsoftile, kellele läheb lõviosa litsentsi müügist saadavast tulust. Lisaks litsentsidele ja juurutuskuludele tuleb ettevõtteil maksta ka töötajate arvutialase koolituse eest. Täiesti uue tarkvara kasutuselevõtul võivad ettevõtte koolituskulud moodustada kuni 20% kõigist nn tarkvara legaliseerimise kuludest.