Eile avaldatud International Data
Corporationi (IDC) raporti kohaselt pidurdab tarkvarapiraatlus oluliselt
IT-ettevõtlust ja ei võimalda luua IT-sektorisse uusi töökohti.
Sellega seoses tegi reformierakondlasest Riigikogu liige Hannes Astok avalduse, kus kirjutab, et jätkuvalt kõrge ehk 52protsendiline tarkvarapiraatluse tase Eestis on oluliseks takistuseks Eesti IT-ettevõtluse arengule. Ettevõtetel jäävad loomata uued töökohad ja saamata tulu. Eestile kui maailma üheks juhtivaks e-riigiks pürgijale ei tee selline olukord au, sest piraattarkvara osakaal on vaatamata heale majanduskasvule vähenenud vaid 2% võrreldes 2003. aastaga.
"Erakordselt taunitav on piraattarkvara kasutamine ettevõtluses, kus varastatud toodete kasutamisega teenitakse kasumit ja luuakse endale põhjendamatu konkurentsieelis. Eesti peab senisest märksa otsustavamalt võitlema piraattarkvara kasutamise vastu nii ettevõtetes, avalikus sektoris kui kodukasutuses," kommenteeris Astok.
Riik peab tema sõnul tõhustama autoriõiguste järelvalvet politsei, maksuameti ja autoriõiguste kaitse organisatsioonide koostöös. Iga piraattarkvara kasutaja peab teadma, et tema seadusevastasele tegevusele järgneb karistus.
"Teen kõigile piraattarkvara kasutajatele ettepaneku vabatahtlikult lõpetada oma seadusevastane tegevus ning asuda ausa arvutikasutuse teele. Ainult selline käitumine võimaldab vältida illegaalse tegevusega kaasnevaid tõsiseid probleeme," resümeeris Astok.
Seotud lood
Ainuüksi 10protsendilise tarkvarapiraatluse
vähendamisega oleks võimalik luua sadu uusi töökohti, tõsta majandusarengut ja
suurendada riigi tulusid kümnete miljonite kroonide võrra, teatas BSA.
CERT Eesti tegevjuht Hillar Aarelaid
vastas aripaev.ee päevaküsimusele „Kas olete kasutanud piraattarkvara?“, et
kasutab vabavara.
Uuringufirma IDC andmetel oli
Eestis eelmisel aastal litsentseerimata tarkvara osakaal 51 protsenti,
mis on 1% vähem kui 2006. aastal, aga siiski 13% võrra rohkem kui maailmas
keskmiselt.
Tarkvara legaliseerimisest teenivad tulu
eelkõige Eestis tegutsevad vahendajad ning IT-ettevõtted, kes kohandavad
standardlahendusi konreetse ettevõtte vajadustele.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.