Bushi sajad valed kokku loetud

532 korral mainisid Bush, asepresident Dick Cheney, julgeolekunõunik Condoleezza Rice, kaitseminister Donald Rumsfeld, riigisekretär Colin Powell, kaitseminister Paul Wolfowitz ning Valge Maja pressiesindajad Ari Fleischer ja Scott McClellan, et Saddam Hussein omab või arendab massihävitusrelvi või omab sidemeid terroriorganisatsiooniga Al Qaeda, selgub organisatsioonide Center for Public Integrity ja Fund for Independence in Journalism uuringust.

Massihävitusrelvi Iraagist aga ei leitud ning arvestatavaid sidemeid Al Qaedaga ei olnud ilmselt samuti. Antud teemat uurinud komisjonid on jõudnud järeldusele, et pärast 1991. aasta Lahesõda Saddam Hussein enam massihävitusrelvi luua ei üritanud.

Mõned näited USA administratsiooni valeväidetest: „Ei ole mingit kahtlust, et Saddam Husseini käsutuses on massihävitusrelvad. Pole mingit kahtlust, et ta kavatseb kasutada neid meie ja meie liitlaste ning sõprade vastu,” ütles Cheney kõnes sõjaveteranidele. Tolleaegne CIA direktor George Tenet ütles hiljem, et temas tekitasid sellised väljaütlemised hämmastust. „Ma ei saanud aru, kust ta selle info võttis,” ütles Tenet.

2002. aastal, enne kongressi otsust kasutada Iraagi vastu sõjalist jõudu, ütles Bush raadioesinemises: „Iraagi režiim omab bio- ja keemiarelva ning toodab neid juurde. Briti valitsuse andmetel suudavad nad massihävitusrelvadega rünnaku sooritada kõigest 45 minutilise ettevalmistusajaga. Iraagi režiim otsib ka võimalusi tuumapommi valmistamiseks ning on võimeline selleni jõudma ühe aasta jooksul.”

Rumsfeldil oli aga küsimusele Iraagi režiimi ja Al Qaeda sidemete olemasolu kohta varuks ühesõnaline vastus: „Kindlasti”. Tegelikkuses puudusid CIA direktoril Tenetil selle kohta kindlad andmed. Varasemas CIA raportis oli öeldud selgelt, et see küsimus on „ebaselge”.

2003. aasta mais, mõned kuud peale sõja algust, ütles Bush Poola televisioonile: „Me leidsime massihävitusrelvi, leidsime biolaboreid”. Paar päeva varem olid aga eksperdid jõudnud järeldusele, et leitud laboreid pole kasutatud mitte biorelvade, vaid meteoroloogilistes õhupallides kasutatava vesiniku tootmiseks.

Valede levitamine sai hoo sisse 2002. aasta augustis ning intensiivistus veelgi sõja eelõhtul 2003. aasta algul. Huvilistel on võimalik esitatud valeväiteid andmebaasist ka ise otsida.

Valede kumulatiivne efekt oli võimas, sest neid võimendasid tuhanded artiklid meedias, mille autorid olid kaotanud igasuguse kriitikameele esitatud väidete suhtes. Hiljem on mitmed ajakirjanikud ning meediaväljaanded seda ka tunnistanud.

Kui aga vaatamata terve aasta väldanud otsingutele ikkagi ei leitud mingeid massihävitusrelvi, oli ka Bush lõpuks vastumeelselt sunnitud tunnistama, et neid tõepoolest ei ole. „On tõsi, et Saddam Hussein on massihävitusrelvi arendanud. On tõsi, et ta süstemaatiliselt varjas neid programme ÜRO relvastusinspektorite eest. On tõsi, et paljud riigid uskusid Saddami massihävitusrelvade omamisse. Paraku osutus aga suur osa luureandmeist vigaseks. Presidendina kannan ma täit vastutust Iraagi sõja alustamise eest. Kõigele vaatamata oli aga Saddami võimult kõrvaldamine õige tegu,” ütles Bush 2005. aastal peetud kõnes.

Bush andis mõista, et ta on vigaste luureandmete ohver, ehkki tal tegelikult polnud mingeid luureandmeid, mis oleksid kinnitanud sõja alustamise põhjendusena esitatud väiteid. Siiani ei ole algatatud ühtki uurimist selle kohta, kuidas selliste valeväidete levitamine alguse sai ning kes neid orkestreeris. Selle asemel on aga algatatud mitmeid uurimisi hoopis luuretöö halva kvaliteedi kontrollimiseks.

Uus uurimus valeandmete kogumiseks üritabki luua aluse, millele saaks rajada põhjalikuma uurimistöö selgitamaks välja, kuidas ja kelle mahitusel USA sellesse katastroofilisse konflikti kisti. Välja toodud 935 valeväidet aitavad ehk välja selgitada, kui palju Bush ja tema lähikondlased tegelikult teadsid ning millal nad mida teadsid.