Süsinikdioksiidi emissioonide vähendamine,
uudsed kivisöe kasutamise tehnoloogiad, tuumaenergia – need on vaid mõned alad,
kes võivad võita president George W. Bushi kavast tõsta oluliselt füüsikale
eraldatud rahasummasid.
Oma ametiaja viimasel aastal esitas George W. Bush USA Kongressile eelarvekava, mis tõstab oluliselt mõnede füüsika valdkondade rahastamist 15 protsendi võrra, ehk 1,6 miljardit US dollarit, kirjutas Nature vahendusel
fyysika.ee.
Selle kava eesmärgiks on järgneva kümne aastaga kahekordistada füüsika rahastamist, jagades 12 miljardit dollarit erinevate organisatsioonide vahel – USA teadusfond, energeetikaministeeriumi teadus- ja arendusüksus, standardite ja tehnoloogia rahvuslik instituut.
Samal ajal külmutatakse bio- ja meditsiiniteaduste rahastamine mullusele tasemele (29.3 miljardit dollarit riiklikule tervishoiuinstituudile (National Intitute of Health -NIH)). Selline ettepanek on osa president Bushi Ameerika konkurentsivõime tõstmise initsiatiivist.
Bio- ja meditsiiniteaduste buumi ajal tõusis väga kiiresti just tervishoiuinstituudi eelarve - viie aastaga 1998 - 2003 see kahekordistus. Nüüd arvatakse, et sedavõrd kiire tõus ei pruukinud olla kõige õigem, soodustades vahendite ebaotstarbekat kasutamist.
Füüsikateaduste eelarve kasv on planeeritud aeglasem, mis lubaks piisavalt põhjalikult tegeleda konkreetsete kulutuste planeerimisega. Lisaraha võivad oodata ka füüsikud, kes tegelevad kõrge energia ja osakeste füüsikaga ning nanotehnoloogid. Samuti saab raha NASA mitmete missioonide rahastamiseks ning termotuumajaama ITER-projekt.
Iseküsimus on, kas Kongress eelarve ka kinnitab - eelmisel aastal kärpis Kongress oluliselt Bushi sellesuunalisi ettepanekuid.
Seotud lood
USA president George W. Bush ja seitse
kõrget administratsiooni liiget esitasid Iraagi sõja õigustamiseks vähemalt 935
korral valeandmeid. Pea viis aastat pärast sõja algust jõudsid uurijad
järeldusele, et valetati sihilikult, et avalikkust eelseisvaks sõjaks ette
valmistada.
Täna möödus täpselt viis aastat sellest,
mil algas Iraagi sõda. Selle puhul rõhutas president George Bush, kui vajalikud
on olnud USA väed Iraagis.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.