Eesti Põlevkivi teatas, et ettevõte jätkab
põlevkivi kaevandamist praeguses mahus, kuna tänase seisuga on neil plaanis
maapõuest ammutada vaid ligikaudi 18 miljonit tonni.
"Tänase seisuga mahuvad kaevandajad 20 miljoni sisse ära," kommenteeris Eesti Põlevkivi avalike suhete juht Raivo Lott keskkonnaministeeriumis valminud põlevkivi arengukava.
Loti sõnul ulatub Eesti Põlevkivi selle majandusaasta toodang ligikaudu 18 miljoni tonnini. Selle numbri sees on täna Narva Elekrijaamade, VKG ja Kunda Nordic Tsemendi põlevkivivajadus.
"Täna kaevandavad ise põlevkivi Kiviõli Keemiatööstus ja ka Kunda Nordic Tsement, aga nende kogused ei ületa miljonit tonni aastas. On kokku lepitud, et igal aastal kooskõlastavad põlevkivitarbijad oma kogused, ja kui siin kokkuleppele ei jõuta, ministeerium sekkub. Kui näiteks ühel hetkel hakkab VKG ise kaevandama, siis sellevõrra väheneb jälle Eesti Põlevkivi toodang," selgitas Lott ja lisas, et kuna tootmismaht ei vähene, pole kaevandushiiul plaanis töötajaid ka koondada.
Seotud lood
Endine Estonia kaevanduse kaevur Valeri
Hort nõuab Eesti Põlevkivilt rikutud tervise ja moraalse kahju hüvitiseks ligi
miljon krooni.
Riik kärbib aastast põlevkivi
kaevandamise mahtu 24 miljonilt tonnilt 20 miljonile tonnile.
Keskkonnaministeerium jõudis mahu vähendamises kaevandajatega kokkuleppele.
Teisipäeval Viru kaevanduse töölise
hukkumisega lõppenud järjekordne õnnetus on tõstnud tänavuse surmajuhtumite arvu
ettevõttes enneolematult kõrgeks, seades kontserni ette küsimuse, kas
töökorralduses tuleks midagi muuta.
Riik ei pea põlevkivi kaevandamise loa
omanikele tootmise vähendamise eest midagi maksma, ütles keskkonnakorralduse ja
-tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsep.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.