Bush astus maksude tõstmise vastu

See oli Bushi seitsmes ja viimane traditsiooniline aastakõne, mida USA presidendid on pidanud juba aastast 1790 ja mida võiks tõlkida "Olukorrast riigis". Kui seni on Bushi aastakõned keskendunud peamiselt Iraagi sõjale, siis seekord oli fookuses majandus.

Bush rõhutas, et kodanikel peab laskma ise oma raha üle otsustada ning kutsus Kongressi taas kord üles ajutised maksukärped püsivalt seadustesse kirjutama. Teise olulise teemana tõstatas president riigieelarvest antavad eriotstarbelised maksed huvigruppidele, mis jõuavad rahasaajateni ilma Kongressi heakskiiduta. Kui mulluses aastakõnes kutsus Bush üles neid eriotstarbelisi eraldisi poole võrra vähendama, siis nüüd ähvardas president panna veto peale igale vastavale seadusele, mis seda sammu ette ei võta.

President Bush pidas oma kõne ajal, kui kõikide päid vaevab küsimus, kas USAd ähvardab majanduslangus. Paljud näitajad kinnitavad olukorra järsku halvenemist. Detsember oli halb kuu: näiteks uute elamute ost langes 12 aasta madalaimale tasemele ning jaemüük langes 0,4%. Neljanda kvartali majanduskasv jääb ilmselt 1,5% juurde mullusega võrreldes.

Kuid on ka palju lootustandvaid märke. Eksport kasvab jõudsasti, 13,6% tempos. Laenukriisi haripunktis, oktoobris-novembris, tõusid väikeettevõtete sissetulekud. Rahva sissetulekud kasvavad samuti inflatsioonist kiiremini.

Paljud eksperdid arvavad, et jutt majanduslangusest on ülepingutatud. Näiteks investeerimisfirma First Trust Portfolios peaökonomist Brian Wesbury kirjutas eilses Wall Street Journalis, et aasta tagasi olid majandusnäitajad hullemad kui täna, ja ometi kogus Ameerika majandus eelmise aasta keskel jõudu. Näiteks aprilli ja septembri vahel oli aastane majanduskasv 4,4%.

"Ülereageerimine on viga,” nentis Wesbury oma optimistlikus kolumnis, tuues välja, et majanduslanguse tõenäosus jääb vaid 10% juurde. Majandusteadlane väitis, et laenukriisist tekkinud probleemid võivad süsteemi hävitada vaid siis, kui kogu majandus kokku kukub, kuid selle võib põhjustada vaid täiesti rööbastelt maha tormav riiklik poliitika. „Keeruline on mõista, kuidas lõkkest võiks tõusta kahjutuli, mis terve metsa maha põletab,” kirjutas Wesbury.

President Bush tunnistas oma kõnes, et lühemas perspektiivis USA majanduskasv aeglustub. „Terves riigis ollakse köögilaudade taga mures meie majanduse tuleviku pärast,” nentis president.

Bush pole samas käed rüpes istunud. Eelmisel nädalal leppisid Valge Maja ja Kongressi alamkoda kokku majanduse elavdamise paketis. Ligi 150 miljardit majandusse süstiv pakett moodustab 1% SKPst ning näeb muuhulgas ette abitšekke 117 miljonile perekonnale ning ligi 50 miljardit dollarit peaks minema ettevõtlusele investeeringute toetamiseks.

Tõsi, see pakett peab saama ka Senati heakskiidu ja seal võib kokkulepe, mille nimel nii vabariiklased kui ka demokraadid Esindajatekojas järeleandmisi tegid, laguneda. Samuti tähendab raha laiali jagamine veelgi suuremat eelarvepuudujääki. Bush kutsus pöördumises üles Kongressi seda algatust kiiremas korras toetama.

Bush peatus oma pöördumises muuhulgas ka haridusel, tervishoiul, immigratsioonil ja energeetikal. Samuti tõi ta välja selle, et Iraagis on viimase aasta jooksul olukord tunduvalt paranenud. „Al-Quaeda on Iraagis põgenemas ja me võidame selle vaenlase,” sõnas Bush.