- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic0,22%269,88
- OMX Riga1,73%886
- OMX Tallinn0,04%1 730,19
- OMX Vilnius0,37%1 044,41
- S&P 500−0,6%5 949,17
- DOW 30−0,47%43 750,86
- Nasdaq −0,64%19 107,65
- FTSE 1000,51%8 071,19
- Nikkei 225−0,48%38 535,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%104,85
- OMX Baltic0,22%269,88
- OMX Riga1,73%886
- OMX Tallinn0,04%1 730,19
- OMX Vilnius0,37%1 044,41
- S&P 500−0,6%5 949,17
- DOW 30−0,47%43 750,86
- Nasdaq −0,64%19 107,65
- FTSE 1000,51%8 071,19
- Nikkei 225−0,48%38 535,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%104,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kümme tuumaenergia müüti
Suurbritannias kogub hoogu debatt
tuumaenergia tuleviku üle. Pooldajad väidavad, et tuumaenergia on ainus
stabiilne ja järeleproovitud süsinikuvaba elektri tootmise viis, mis
Suurbritannias kõne alla tuleks. Tuumaenergia vastastel leidub aga samuti
rohkelt argumente tõestamaks, et tuumaenergiale panustamine on ummiktee.
Tuumaenergia pooldaja Rob Johnston toob välja kümme tuumaenergia vastaste põhiargumenti ning üritab näidata, et tegu on müütidega.
1. Uraan saab otsa
Greenpeace’i tuumaenergia töögrupi andmetel on maailma uraanimaagi varud küllaltki piiratud. Uute tuumajaamade rajamise tõttu suurenev nõudlus ammendaks teadaolevad leiukohad praeguse 50 aasta asemel 12 aastaga.
Tegelikult ei vasta need arvud tõele. Uraani on maakoores 600 korda rohkem kui kulda ehk umbes sama palju kui tina. Viimase 20 aasta jooksul ei ole avatud ühtegi suuremat uraanikaevandust, kuid ka praegustest kaevandustest saaks uraani veel järgneva 85 aasta tarbeks. Rahvusvahelise aatomienergiaagentuuri hinnangul jätkub praeguse nõudluse juures uraani veel vähemalt viiesajaks aastaks. Kaasaegsed tuumareaktorid võivad kasutada ka tooriumi, mida on maakoores kolm korda rohkem kui uraani.
Samuti on võimalik ümber töödelda tuumaarsenali vähendamisel ülejäävat uraani ja plutooniumi. Seega jätkub tuumakütust maailmal veel sadadeks aastateks.
2. Tuumaenergia ei ole süsinikuvaba
Tuumaenergia tootmisel eraldub nö varjatud süsinikdioksiid. Näiteks uraani kaevandamisel või tuumajaamade ehitamisel. Kuid sama kehtib ka tuuleturbiinide ja hüdroelektrijaamade kohta, mille ehitamisel kasutatakse palju betooni, terast ja plasti.
Euroopa koostöö- ja arenguorganisatsioon OECD arvutas välja emiteeritud süsinikukoguse erinevate energiatootmisviiside lõikes, võttes arvesse ka elektrijaamade rajamisel ja materjalide tootmisel eraldatud süsiniku, ning leidis, et tuumaenergia eraldab siiski vähem süsinikku kui tuule-, hüdro- või päikeseenergia. Kogu oma elutsükli jooksul eraldub tuumajaamast kolm kuni kuus grammi süsinikku kilovatt-tunni elektrienergia kohta. Tuuleturbiini vastav näitaja on 10, maagaasiga töötaval soojuselektrijaamal 105 ning pruunsöel 228.
Rohelised rõhuvad süsiniku kinnipüüdmistehnoloogiate arengule, mis võimaldaksid soojuselektrijaamades elektrit märksa puhtamalt toota, kuid hetkel ei ole veel olemas töötavat tehnoloogiat süsiniku püüdmiseks. Ei ole isegi mitte demoprojekti. Isegi kui see leiutataks, oleks tegu ikkagi elektrijaamade kasutegurit vähendava lahendusega.
3. Tuumaenergia on kallis
Elektri hinda mõjutavad elektrijaama ehitamise ja käigushoidmise kulud, ehitamiseks võetud laenude intressid ning kütus. Sarnaselt tuule- ja päikeseenergiale, on ka tuumaenergia puhul peamiseks kuluks jaama ehitus. Tuumakütuse hind moodustab toodetava elektrienergia hinnast vaid kuni kümme protsenti, mistõttu pole tuumaenergia hind nii suures sõltuvuses kütuse maailmaturuhinnast kui näiteks maagaasi või naftaga töötavate elektrijaamade puhul.
Suurbritannia ettevõtlusameti poolt läbiviidud uurimus näitas, et tuumaenergia on vaid pisut kallim kui maagaasil põhinev energia, see-eest aga koguni 10–20 korda odavam kui tuuleenergia. Kui lisame juurde veel eeldatavalt suurenevad saastetasud fossiilsetele kütustele, siis on tuumaenergia üks odavamaid elektritootmisviise.
4. Reaktorid toodavad liiga palju jäätmeid
Radioaktiivsed jäätmed ei ole nii suur probleem, kui tavaliselt arvatakse, sest tekkinud jäätmete kogus on üsna väike. 2040. aastaks on Suurbritannias tuumaelektrijaamad tootnud 2000 kuupmeetrit radioaktiivseid jäätmeid, mis oleks võimalik mahutada näiteks Royal Albert Halli sisemusse, millest on mingil veidral põhjusel saanud mis tahes jäätmete koguse mõõtühik Suurbritannias.
Suurem osa jäätmetest on nõrgalt radioaktiivsed: lammutatud tuumaelektrijaamade betoon ja muud ehitusmaterjalid ning ümbritsev pinnas. Aastaks 2100 tekib selliseid jäätmeid viie Albert Halli jagu.
Uute jaamade ehitamine ei muudaks pilti oluliselt, sest olemasolevate jäätmetega tuleb nagunii midagi teha. Uute jaamade ehitamisest tulenev lisa aga pole koguseliselt kuigi märkimisväärne.
Seotud lood
Kolm Venemaa keskkonnakaitsjat, neist kaks
rahvusvahelise keskkonnaorganisatsiooni Bellona kaastöötajat, peeti kinni, kui
nad proovisid mõõta Saksamaalt Venemaale veetud uraani rikastusjääkide
radiatsioonitaset, kirjutab Bellona.
Tuumajaamades toodetakse 17 protsenti kogu
maailma elektrienergiast. Mõnedes riikides on tuumaenergia osakaal kogu
elektrienergiatoodangust väga kõrge, näiteks Prantsusmaal ja Leedus. Kogu
maailmas on siiani ehitatud üle 400 tuumajaama.
Tuumaenergia olulise energiaallikana ei kao
ka tulevikus kuhugi – selle sõnumi võib välja lugeda Rahvusvahelise tuumaenergia
agentuuri (IAEA) hiljutisest raportist, mis käsitleb tuumaenergia
arenguperspektiive aastani 2030.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.
“Me ei hakka tegelema rahulepinguga.”
Ettevõtja: kui nüüd oleks kindel, et kolme aasta pärast ka plaan kinnitatud saab
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Äripäeva TOPid
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Lisatud Läänemaa ettevõtete TOP
72 akadeemilist tundi, millest 32 ak/h auditoorne õpe ja 40 ak/h iseseisev e-õpe
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
“Me ei hakka tegelema rahulepinguga.”
Ettevõtja: kui nüüd oleks kindel, et kolme aasta pärast ka plaan kinnitatud saab
Tagasi Äripäeva esilehele
