Kukk: kõige nõrgemad on ajakirjanike silmis ametnikud

Kuke sõnul peaksid inimesed ise end kaitsma, aga kui nad ei ole selleks võimelised, siis lasub see kohustus ajakirjanikul.

"Kõige nõrgem pool ajakirjanike silmis on ametnikud, " märkis Kukk veidi aega tagasi andmekaitsepäeva konverentsil irooniliselt.

Lapsed on Kuke sõnul ühed nõrgemad, keda meedia saab ära kasutada. „See müüb, kui lapse pilt on artikli juures. Samas piir, kust algab ärakasutamine, on ähmane,” rääkis Kukk konverentsil „Isikuandmetekaitse ja meedia”.

Kergema vastupanu teed minemise näide on Kuke sõnul näiteks Jõulutunnel ETV-s, kus lapsevanem rääkis oma laste haigustest. „Info nende laste haiguste kohta jääb tõenäoliselt internetti üles siis, kui need lapsed juba täiskasvanud on. Samas ei kogutud selle saatega üldse raha nende haiguste jaoks, millest lapsevanem rääkis,” lausus Kukk, märkides, et tegu oli pigem emotsioonidele mängimisega.

Kukk peab haavatavateks ka inimesi, kes parasjagu tervislikel või muudel põhjustel ei ole väga adekvaatsed või kontaktivõimelised. Andmekaitse inspektsiooni juht tõi näiteks noormehe, kelle auto oli kailt vette sõitnud ja ta palus, et teda ei filmitaks. Tegelikult ei oleks televisiooni sattuma pidanud ka see lõik, kus ta ütleb: „Ärge filmige!”, rääkis Kukk.

Kolmas kategooria on inimesed, kes ei saa end ise kaitsta. Näiteks mingite ainete mõju all olevad isikud.

„Vaatamata sellele, et inimene on end ise sellesse olukorda pannud, säilivad ka temal õigused. Ajakirjandus peaks aru saama, kus läheb piir. Samuti kinnipeetavad, vahistatud,” märkis ta. Kukk tõi kohtuprotsesside puhul välja, et võistlev protsess hakkab pihta enne, kui asi kohtusaali jõuab. Ja infot annavad meediale mõlemad pooled, see juhtus ka Armin Karu tütre pantvangikatse loo puhul.

Problemaatiline on Kuke sõnul ka nende andmete kasutamine, mis on varem meedias kasutatud. "Vaatamata sellele, et palju aega on möödas ja asjaolud on muutunud, võivad teatud fotod kiskuda lahti vanu haavu," selgitas andmekaitse inspektsiooni juht.

Kukk möönis, et areng on siiski meedias toimunud. ”Kui see puudutab inimest ebaharilikus situatsioonis, siis tuleb järgi mõelda, kuidas infot kajastada. Situatsiooni ära kasutades tavaliselt Pulitzeri ei anta,” pani ta ajakirjanikele südamele.

Justiitsminister Rein Lang väljendas muret Eesti viimaste arengute suunas. „90ndate algul oli omandiõiguste tunnetamine Eesti meedias enesestmõistetav. Täna see enam pole. Teatud meediaorganisatsioonid arvavad, et isikuandmed kuuluvad nendele. Meenutan siinkohal loosungit „Kunst kuulub rahvale”. Bolševikud arvasid ka, et omandiõigust pole. Autoritel on varalised õigused, seega isikuandmed kuuluvad isikutele endale,” rääkis minister.

2008. aasta 1. jaanuarist hakkas kehtima uus andmekaitseseadus.