Sampo Panga juhi Aivar Rehe soodsaima
laenupakkumise või lagede värvimise lubadus on vilja kandnud - panga
laenuportfell kasvas eelmise aasta jooksul turu jahtumise kiuste 57
protsenti.
Puhaskasumit kasvatas Eesti pankade hulgas kolmandat kohta hoidev Sampo Pank mullu 52 protsenti. 2007. aasta 11 kuu kokkuvõttes oli Sampo Panga puhaskasum 480 miljonit krooni. Sampo laenuportfell ulatus eelmise aasta lõpu seisuga pea 30 miljardi kroonini.
„Oleme näidanud kogu aasta vältel kiiret, kuid samas tasakaalustatud ja kasum-likku kasvu,” kinnitas Rehe. „Hoiused kasvasid aasta jooksul 31 protsenti, ulatudes 16,5 miljardi kroonini, ja laenuportfell kasvas samal ajal 57 protsenti."
Lõviosa laenuportfelli kasvust teenis Sampo ärilaenudega. Ettevõtetele mõeldud laenu- ja liisingu-toodete mahud on kasvanud aastaga jõudsalt: laenud 66 ja liisingud 56 protsenti.
Mullu kolmanda kvartali lõpuks olid Nordea ja Sampo aasta jooksul uute ärilaenude mahtu kasvatanud 100 protsenti, samas kui Hansa- ja Ühispank alustasid uute laenudega hoopis vähikäiku. 6 miljardit krooni ehk 6 protsenti ettevõtluslaenude turust näpistasid Sampo ja Nordea pank aasta jooksul Hansa- ja Ühispangalt.
Kuigi Nordea Pangal on septembri lõpu seisuga Sampost veidi suurem ärilaenude turuosa, kasvab Sampo Pank jõudsamalt. Viimase kahe aastaga on Sampo juurde võitnud 4 protsenti ärilaenude turuosa Nordea 2 protsendi vastu.
Seotud lood
Sampo panga juhi Aivar Rehe sõnul ei tohi
äris kunagi jääda oma naba imetlema, pigem peaks alati tahtma rohkem.
SEB Eesti Ühispanga juhi Ahti Asmanni
sõnul viitab Sampo Panga mullune 57protsendiline laenuportfelli kasv
34protsendilise turukasvu juures turu keskmisest oluliselt jõulisemate
krediidiriskide võtmisele.
Vahur Krafti juhitud Nordea ja Aivar Rehe
käe all töötav Sampo Pank on laenurallis vajutanud turbonuppu ning uute
ärilaenude mahu kahekordistamisega jätnud Hansa- ja Ühispanga tänavu kaugele
maha.
Sampo Panga juht Aivar Rehe ei nõustunud
kahtlustega, et turust oluliselt kiirem laenukasv toob Sampo Pangale kaasa
liigseid krediidiriske, kuna otsustajana Taanis Kopenhaagenis asuv emapank
Danske Bank on konservatiivne ja kontrollib olukorda.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.