Sampo Panga juht Aivar Rehe ei nõustunud
kahtlustega, et turust oluliselt kiirem laenukasv toob Sampo Pangale kaasa
liigseid krediidiriske, kuna otsustajana Taanis Kopenhaagenis asuv emapank
Danske Bank on konservatiivne ja kontrollib olukorda.
"Risikide juhtimine on Danskes väga domineerival kohal ja meie oleme nende tugeva kontrolli all," sõnas Rehe.
Eelmise aasta Sampo tugeva laenukasvu veduriks olid Rehe sõnul suured ja keskmised ärikliendid. "Paljud suured kliendid otsustasid näiteks panka jagada, kui mitte otseselt üle tulla," märkis Sampo juht.
Kodulaenude kasv oli Sampos turukasvust umbes 10 protsenti kiirem, ulatudes mullu 44 protsendini.
"Kindlasti oli abi meie jõulisest reklaamikampaaniast," kinnitas Rehe. Juba pikemat aega on telepildis jooksnud soodsaimat laenu või lagede värvimist lubava Rehe ja äriklientide Samposse ületulekut näitavad reklaamid.
Alanud aastal liigub Sampo Pank Rehe sõnul 35-40protsendilise kasvu kursil. "Meie ei lähe majanduskasvu pidurdumisega kaasa, me pole magav pank," teatas ta.
Hansapanga Grupi tegevjuhti Erkki Raasuke rääkis mullu septembris, mil kodulaenude kasv üle pika aja pidurdus, et laenuvõtmise kasvu muutumine kahanemiseks teda ei üllata.
"Ma ei taha küll hirmutada, aga me oleme praegu noateral ja pigem muutub see langus veelgi järsemaks," märkis Raasuke siis. Ta sõnas tol korral, et kogu laenuportfelli vaadates võib lähitulevikus tulla kvartaleid, kus kasv on olematu.
Sampo Panga jõulist laenukasvu Raasuke kommenteerida ei soovinud, Hansapanga aastatulemusi veel avalikustatud pole.
Seotud lood
SEB Eesti Ühispanga juhi Ahti Asmanni
sõnul viitab Sampo Panga mullune 57protsendiline laenuportfelli kasv
34protsendilise turukasvu juures turu keskmisest oluliselt jõulisemate
krediidiriskide võtmisele.
Sampo Panga juhi Aivar Rehe soodsaima
laenupakkumise või lagede värvimise lubadus on vilja kandnud - panga
laenuportfell kasvas eelmise aasta jooksul turu jahtumise kiuste 57
protsenti.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.