Lennundusettevõte SAS hakkab reisija
pagasit lennule registreerima sõrmejälje abil, teatas ettevõtte.
Reisija pagas registreeritakse lennule sõrmejälje abil, mis teatud ajaks salvestatakse. Lennukile astudes kasutab reisija järjekordselt oma sõrmejälge, mis ühildatakse varem antud sõrmejäljega pagasi registreerimisel. Süsteemi eesmärk on kindlaks teha, et sama inimene, kes pagasi registreeris, siseneb ka lennukisse. Reisija ning pagasi ühitamine on seadusega nõutav ja praegu kasutatakse selleks tavapäraseid isikut tõendavaid dokumente.
”Isiku tuvastamine sõrmejälje abil muudab meie kliendi reisi sujuvamaks kuid on samas vabatahtlik, kuna endiselt jääb võimalikuks tavaliste isikuttõendavate dokumentide kasutamine. Isikuandmed jäävad uue süsteemi puhul kaitstuks, kuna sõrmejäljed kustutatakse andmebaasist lennu lõppedes,” sõnas SAS Rootsi kommertsdirektor Susanne Dahlberg ning lisas, et uuring näitab, et kliendid suhtuvad uude lahendusse väga positiivselt, kuna see muudab reisi sujuvamaks.
Praegu kasutatakse biomeetrilist registreerimissüsteemi ainult Rootsi siselendudel. Järgmise sammuna plaanib ettevõte muuta biomeetrilise lahenduse kasutamise võimalikuks ka rahvusvahelistel lendudel.
Seotud lood
FBI sõlmib 10 aasta pikkuse ja miljardi
dollari ehk 10,5 miljardi suuruse lepingu sõrmejälgede andmebaasi laiendamiseks,
et sinna saaks lisada ka teisi biomeetrilisi andmeid.
Scandinavian Airlines ühineb
kliimapäästmise rallis ambitsioonika plaaniga, mis ei vähenda ainult
süsinikdioksiidi emissiooni, vaid tõstab samuti reisijate arvu 5 protsenti
aastas.
Leedu lennukompanii flyLAL juhatuse esimees
Tadas Pukšta rääkis tänasel pressikonverentsil, et firma hakkab Eestis pakkuma
odavaimaid lende Euroopa populaarseimatesse sihtpunktidesse ning nende eesmärk
on saada kõige kiiremini kasvavaks lennufirmaks Balti riikides.
Kui seni sai klient infot pagasiotsingu
kohta ainult e-posti või telefoni teel, siis nüüd on võimalus pagasiotsingut
jälgida ka internetis.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.