Andmekaitse Inspektsiooni arengu- ja
analüüsiosakonna juhataja Gina Kilumets kirjutab homses Äripäevas, et
ettevõtetel on soovitav palgata andmekaitse ametnik.
Järgneb Gina Kilumetsa lühendatud kommentaar:
Isikuandmete kaitse seaduse uue redaktsiooni jõustumisega 1. jaanuarist 2008 on isikuandmete vastutaval töötlejal võimalus määrata isikuandmete kaitse eest vastutav isik (andmekaitse ametnik).
Peamine muudatus uue institutsiooni loomisega tähendab töötleja jaoks fakti, et ta ei ole kohustatud registreerima delikaatsete isikuandmete töötlemist Andmekaitse Inspektsioonis juhul, kui ta on Andmekaitse Inspektsiooni teavitanud andmekaitse ametniku määramisest.
Teiste sõnadega tuleb andmekaitse ametniku määramisest või tema volituste lõppemisest Andmekaitse Inspektsioonile teatada tema nimi ja kontaktandmed. Seda teavitamiskohustust täitmata jättes on keelatud Andmekaitse Inspektsioonis registreerimata delikaatseid isikuandmeid töödelda.
Samas ei vabasta andmekaitse ametniku määramine vastutavat töötlejat kohustusest rakendada kõiki isikuandmete töötlemisele esitatud nõudeid ja ei vabasta teda ka Andmekaitse Inspektsiooni poolsest järelevalve teostamisest.
Kogumina on vastutava töötleja jaoks positiivne sõnum selles, et andmekaitse ametniku määramisega on isikuandmete töötlemise nõuete ekspertteadmisega isik olemas asutuses endas.
Vastutav töötleja saab asjakohast teavet viivituseta ja oma teabesüsteeme arendades andmekaitse ametniku protsessi kaasata, mis oluliselt aitab töötlejal oma ressusse kõige säästlikumal viisil rakendada.
Andmekaitse ametniku määramine ei võta vastutust isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest vastutavalt töötlejalt, kuid korraldusliku poole pealt tegeleb teemaga konkreetne isik, kelle tegevuse eesmärgiks on asutuses töödeldavate isikuandmete nõuete vastavuses olemine seaduses sätestatuga.
Seotud lood
Eesti eraisikute ja ettevõtete laenude ja
liisingute kogumaht kasvas 2008. aasta jaanuaris 1,3 protsendi võrra ning
aastakasvutempo alanes 29 protsendini.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.