Kui maailmast elimineerida kõik haigused
ning vananemisnähud, siis kui kaua on inimesel lootust elada. Kas igavesti?
Päris nii see siiski ei ole, sest peale vananemise ja haiguste varitsevad meid ka mimesugused õnnetused. Näiteks USAs saab täiskasvanud inimene järgmise aasta jooksul õnnetuses surma tõenäosusega 1:1743-le, kirjutas DiscoverMagazine.
See tähendab seda, et keskmine ameeriklane peaks haigusteta maailmas vastu keskmiselt 1743 aastat. Aga see on keskmine täiskasvanu kohta. Näiteks 9-aastasel lapsel on statistika kohaselt oluliselt madalam tõenäosus õnnetusse sattuda.
Kui inimesel õnnestuks elada nii nagu keskmine 9-aastane, peaks ta vastu tervelt 10 000 aastat. „37 protsenti rahvastikust elaks aga koguni 20 000 aasta vanuseni,” selgitas Max Plancki instituudi demograaf James Vaupel.
Seotud lood
Nüüd on veel üks hea põhjus end
regulaarselt liigutama hakata, väidavad teadlased. Istuv elustiil teeb meid
nimelt enneaegselt vanaks.
Geenimanipulatsiooni abil õnnestus
teadlastel pikendada organismi eluiga kümme korda. Kui samasugune eluea pikendus
läheks korda ka inimese puhul, võiksid inimesed ühel päeval elada 800 aastani.
Oleks see üldse võimalik?
Sureme, sest meie rakud surevad. Kui rakk
on oma ülesande täitnud, siis heidab ta hinge. Iga päev sureb meie kehas
miljoneid ja miljoneid rakke, et teha ruumi uutele.
Looduslik valik on mehhanism, mille läbi
järgmisse põlvkonda kanduvad eelistatult paremad geenid. Kui see tõesti nii on,
siis miks sünnib maailma nii palju inimesi, kelle kohta öeldakse, et loodus pole
neile just palju andnud?
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.