Kooskõlastamisel on uus õppetoetuste
süsteem, mille järgi ei loe toetuse saamisel enam tudengi head hinded, vaid
sissetuleku suurus, mida arvestatakse kuu keskmise sissetuleku järgi maksu- ja
tolliameti andmetel.
Haridus- ja teadusministeeriumis ka üliõpilaste esindajat kaasates välja töötatud süsteem tagab väiksema sissetulekuga üliõpilastele suuremad toetused. Toetus oleks seda väiksem, mida suurem on sissetulek. Arvesse võetakse kuu keskmine sissetulek maksu- ja tolliameti andmetel. Kel on see 2500 krooni või vähem, saab õppetoetust maksimaalse summa 2000 krooni. Kui tudeng teenib kuni 4000 krooni, toetab riik teda vähima võimaliku summa ehk 500 krooniga. Rohkem kui 4000 krooni teenivatele üliõpilastele õppetoetust enam ei maksta, kirjutas yliopilasleht.ee.
Vanemad kui 26-aastased õppijad enam toetust ei saa. Erandiks on sõjaväeteenistuse läbinud või noored lapsevanemad, kel see piir nihkub. Toetatakse ainult täiskoormusel õppijaid ja sellega seoses on kaalutud tõsta õppekava täiskoormusel täitmise alampiiri praeguselt 75 protsendilt 100 protsendile.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et põhieesmärk oli siduda toetuste suurus üliõpilase majandusliku seisukorraga. Praegune õppetoetuste süsteem võeti vastu 2003. aastal. „Peamine eesmärk õppetoetuste puhul oli õppimise motiveerimine ja seepärast seoti õppetoetuse saamise tingimused õppeedukusega,” selgitas Lukas. Tänavu on kõrge kaalutud keskmise hindega tudengil võimalik saada põhitoetust senise 800 krooni asemel 1000 ja täiendavat toetust 400 asemel 500 krooni kuus. Senist süsteemi on teravalt kritiseerinud Eesti Üliõpilaskondade Liit (EÜL), kuna see arvestab põhiliselt õppetulemusi ja mitte niivõrd tegelikke vajadusi.
Seotud lood
Üliõpilasleht kirjutab, et Mainori
Kõrgkooli rakenduspsühholoogia eriala akrediteering ei saanud kinnitust ning
muutus tudengite üllatuseks justkui iseenesest teenindusjuhtimiseks ja
personalitööks. Enda meelest psühholoogiat õppima tulnud tudengeid püütakse
veenda, et tegelikult tulidki nad õppima just neid erialasid.
Realia et naturalia valdkonna esindajad
juhivad tähelepanu asjaolule, et noored ei tunne enam reaal- ja loodusainete
vastu huvi, mistõttu kannatab kaugemas plaanis kogu Eesti majandus.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.