Venemaa president Vladimir Putin pidas täna
Venemaa Riiginõukogus ühe oma viimastest programmkõnedest, milles kiitis oma
ametiaja saavutusi ning visandas riigi arengustrateegia aastani 2020.
Kõnet tõlgendati kui Putini majanduspoliitilist testamenti mantlipärijale Dmitri Medvedjevile, kes avalikustab detailsema kava tuleval nädalal.
Putin alustas ettekannet meenutusega kui kehvas seisus Venemaa tema võimuletuleku aastal oli. „Rikkast Venemaast oli saanud vaesunud inimeste riik,” ütles Putin. Riigis käis sõda ja Kreml oli oligarhide lõa otsas.
Tänaseks on „meil õnnestunud vabaneda praktikast, kus riiklikke otsuseid tehakse finantsgruppide, meediamagnaatide ning välismaiste poliitiliste ringkondade surve all.”
Putin kiitis majanduslikke saavutusi – Venemaa on kerkinud maailma seitsme suurima majandusega riigi hulka, jättes seljataha Itaalia ja Prantsusmaa. Viimased 12 kuud on SKP kasv olnud viimaste aegade kiireim, 8,1%. Riigi välisvõlg on kahanenud 3%le SKPst, mis on üks parimaid näitajaid kogu maailmas. Välisinvesteeringud on seitsmekordistunud, küündides läinud aastal 82,3 miljardile dollarile. Tuleva aasta lõpuks on Venemaa SKP 2000. aastaga võrreldes kahekordistunud.
Edasises arengus peab Venemaa Putini sõnul oluliselt kärpima sõltuvust energiakandjate ekspordist. Kui Venemaa majanduskasv jääb jätkuvalt sõltuma loodusressurssidest „ei taga see riigi julgeolekut ega normaalset arengut,” rõhutas Putin. „See seab ohtu kogu riigi eksistentsi”. Esmaseks prioriteediks nimetas president inimkapitali arendamist. „Suured investeeringud inimkapitali on riigi jaoks absoluutne prioriteet,” ütles Putin.
Järgmise 12 aasta jooksul peab töö tootlikkus Venemaal vähemalt neli korda kasvama, maksud alanema ning riik kerkima tehnoloogia arengult ja haridustasemelt maailma juhtivate riikide hulka, ütles Putin.
Putin kritiseeris USAd uue võidurelvastumise vallapäästmise eest ning hoiatas, et Venemaa ei või sellega kaasa minna. See oleks majandusele „laastav” ning „kahjulik Venemaa sisemisele arengule”. „See ei ole meie süü, meie ei alustanud …. miljardite dollarite suunamist relvastussüsteemide arendamise”, ütles Putin, taunides NATO laienemist ja USA raketikilbi rajamise plaane Euroopas. Samas lubas ta, et Venemaa leiab siiski kohase vastuse neile väljakutsetele. "Järgmistel aastatel peab Venemaa hakkama tootma uut tüüpi relvi ... mis ei jää mingil moel alla teiste riikide relvadele ning on neist mõnel juhul isegi paremad," ütles Putin.
Putin ründas lääneriike, kes ajavad Venemaa suunas „ohjeldamise „ poliitikat, püüdes ise ligi pääseda riigi rikkalikele loodusvaradele. Kõnes puudutas president ka demokraatiat, mille vähikäiku lääneriigid on kritiseerinud. Putini sõnul on demokraatia Vene ühiskonna nurgakivi, kuid poliitilised parteid, mis võtavad raha välisriikide valitsustelt, käituvad „ebamoraalselt” ning alandavad Vene rahvast.
Seotud lood
Vene politsei korraldas haarangu British
Petroliumi (BP) ja tema partnerettevõtte TNK-BP Moskva kontoris.
RIA Novosti andmetel arutab Venemaa
riigiduuma käibemaksu alandamist 18 protsendilt 12 protsendi peale.
Venemaa tõenäoline järgmine president
Dmitri Medvedjev avalikustas täna liberaalse tooniga majandusprogrammi, mis
rõhutab vajadust parandada Venemaa juriidilist süsteemi ning võidelda
korruptsiooniga.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.