Peaagu tundmatu kunstiühendus Vikerla

Nagu ütleb näituse sissejuhatav tekst, loodi noorte kujurite ühing Vikerla 1917. aastal Tartus. Nimele vaatamata oli tegemist siiski maalikunstnike ühendusega, sõna "kujur" tähendus oli toona lihtsalt teine.

Vikerlasse kuulusid Oskar Kallis, Aleksander Krims, Aleksander Mülber ning vähem tuntud Balder Tomasberg, Roman Haavamägi, Välko Tuul ja Paul Liivak.

Rühmitus läks laiali juba aasta pärast ja jäi eesti kunstis suhteliselt marginaalseks nähtuseks. Siiski kuulusid sinna paljud kunstnikud, kes ennast oma erilisel viisil meie kultuurilukku kirjutasid.

Paraku jäi lühikeseks nii Vikerla enda eluiga kui ka mõne kunstniku oma, näiteks nagu Tomasberg, Kallis, Tuul. Vabadussõda tegi meie kunsti tulevikulootuste hulgas oma töö.

Näitusel domineerivad ajastule kohased rahvusromantilised meeleolud, mille hulka on segatud mõjutusi sajandialguse avangardsetest kunstivooludest.

Eesti kunstnikud jäid küll suhteliselt tagasihoidlikeks katsetajateks, kuid viltuses majas saab näha ka noorte julgemate ettevõtmiste tulemusi.

Oskar Kallise Kalevipoja ja eesti mütoloogia teemalisi töid on näitusel kõige rohkem. Esile tõusevad ka Aleksander Mülberi fantastilised abstraktsed pead ning analüütilise kubismi stiilis kelmikas Ado Vabbe portree "Monsieur Vabbe" 1920. aastast.

Lisaks on üleval ka mõned Eduard Wiiralti varajased graafikatööd, nii värvilised kui ka mustvalged trükid. Näiteks "Aguli stseen" 1920. aastast paelub oma erksate värvidega, kuid juba siit paistab tulevase suure Wiiralti peent ja teravat satiiri ning kriitikameelt ühiskonna suhtes.

Wiiralt küll teadaolevalt ühingusse ei kuulunud, kuid oli Vikerla kunstnike eakaaslane.

Autor: Ragne Nukk