Ellen Tohvri: viimased 8 aastat on juhid ära hellitanud

Tohvri vastas Äripäeva finantsjuhtimise konverentsi "Finantsjuhi 101 nägu" küsitlusele.

Ka Teie arvates võiks finantsjuht olla ettevõtte tippjuhi parem käsi?Ärikeskkonna põhiliste trendide baasil seisab ettevõtte juhtkond pidevalt silmitsi küsimustega, mis äris me tegutseme, millised on ettevõtte eesmärgid, kuhu suunas liikuda, millised on need indikaatorid, mis aitavad otsustada, millise tee me valime jne, jne. Majandus on tsükliline ja viimased kaheksa aastat on meid selles osas ära hellitanud, andes võimaluse tegutseda ja kasvada kiires majanduskasvu tempos. Täna on üha aktuaalsem teema tootlikkuse väike kasv võrreldes tööjõukulude kasvuga. Kui riigi majandus on kiires kasvutempos, on ka ettevõtetel lihtsam äritegevust arendada ning kasumit teenida. Kõik tuleb justkui iseenesest ning planeerimisele ja finantsnumbritele pööratakse vähe tähelepanu, sest läheb ju niigi hästi ja raha on küllalt. Kui aga majandusekasvutempod aeglustuvad või peatuvad sootuks, hakkab olulist rolli mängima nn must stsenaarium, st kuidas jääda ellu kriitilises ärikeskkonnas. Sammu võrra on ees jällegi ettevõtted, kes on endale vajalikud finantsinfosüsteemid üles ehitanud.

Olenevalt ettevõtte juhtimisstruktuuri ülesehitusest on minu arvates finantsjuhil selles meeskonnas ääretult tähtis koht, sest kõik need püstitatud küsimused vajavad vastuseid ja seda juba numbrilistel tasanditel. BSC (Balanced Scorecard) peamisi reegleid on: kõike, mida on võimalik mõõta, on võimalik juhtida; järelikult hästi ülesehitatud ja toimiv juhtimissüsteem on üks ettevõtte edukuse alustalasid, kuhu on võimalik teistel meeskonna liikmetel juba korralik vundament ja ka maja peale ehitada.

Milline roll on Teie arvates Eesti ettevõtetes finantsjuhil?Omades ulatuslikke teadmisi finantsvaldkonnast, riskide haldamisest ning protsesside juhtimisest, on ettevõtjal võimalik koostöös finantsjuhiga ellu viia uusi võimalusi oma äritegevuse laiendamiseks, juhtimisinfosüsteemi ja kontrollide parandamiseks, riskide avastamiseks ja maandamiseks ning paremini juhtida finantstulemusi ja rahavoogusid.

Ühe ettevõtte edukas areng sõltub esmajoones valmisolekust reageerida adekvaatselt ärikeskkonna muutustele. Õigeaegselt on võimalik reageerida aga ainult juhul, kui on piisavalt argumenteeritud ja usaldusväärset infot, mille baasil otsuseid langetada.Mina sõnastaksin ettevõtte finantsjuhi peamiseks ülesandeks hästitoimiva juhtimisinfosüsteemi arendamine, juurutamine ja toimivuse jälgimine ning tulemuste analüüsi kindlustamine. Kindlasti peab kuuluma finantsjuhi rolli ka vajalike infosüsteemide arenduste juhtimine.Saadud infole tuginedes on võimalik välja töötada ettevõtte strateegia, kuidas konkureerida Eesti ja eksportturgudel, milliseid tooteid toota, kuidas efektiivselt toota, millised on meie konkurentsieelised võrreldes teistega.

Kui suur roll on finantsjuhil Eesti ettevõtetes otsustusprotsessis ja strateegia arendamises?

Finantsjuhil on ettevõtte seisukohalt oluline roll ja paljudes ettevõtetes ongi ettevõtte juhtimine ühildatud finantsjuhtimisega. Kui finantsjuht osutub oma loomult ka veel karismaatiliseks isiksuseks, siis võib väita, et kõik eeldused ettevõtte edukaks juhtimiseks on loodud.

Minul isiklikult on olnud hea võimalus ja kogemus finantsinimesena juhtida Estiko strateegia juhtimise ja samal ajal ka finantsinfosüsteemi ning majandustarkvara arenduse ning juurutuse projekti. Projekt tervikuna oli hea õppetund ettevõtte kui terviku tajumisel.

2003. aasta alguses käivitasime majandustarkvara live'i ning esmakordselt võisime tõdeda, et me suudame juhtida ettevõtet. Meie käsutuses oli oluline teave toote omahinna arvestamiseks ja protsesside planeerimiseks. Varem pidime prognoose tihti ennustama. Kui uue lahenduse rakendumisest oli möödunud 2-3 kuud, avanesid meil silmad. Nägime tegelikku olukorda ja tekkis n-ö juhtimisšokk. Alles siis suutsime ettevõttes toimuvaid protsesse üldse juhtida – paigas oli omahinna arvestus, jälgisime kulubaasi reaalajas, suutsime jälgida partiide valmimise õigeaegsust jne. Võitnud on nii ettevõte kui ka kliendid.

Uue lahenduse kasutuselevõtt tõi endaga kaasa teadmise, et antud hetke mahu juures on võimalik suurendada oluliselt nii tootmise võimsust kui ka käivet.

Millised peavad olema Teie arvates peamised finantsjuhi isikuomadused ja oskused? Milline finantsjuht on hea finantsjuht?

Minu arvates peab üks finantsjuht olema süsteemide ja numbrite fänn. Tugevat ja head finantsjuhti iseloomustab kindlasti hea analüüsivõime, ümbritseva majanduskeskkonna tunnetamine, samas tuleb talle kasuks väga hea suhtlemisoskus, sest äriplaanid, eelarved ja analüüsid, mis finantsmeeskonnas koostatakse, tuleb ülejäänud meeskonnale edukalt maha müüa.

Milline on Teie ettevõtte kontrollisüsteem, mis tagab sellise süsteemi edu? Kuidas kontrollite, et Teie ettevõte on õigel teel?

Peamiseks töövahendiks on majanduskeskkonna olukorrast lähtuvalt koostatud aastaeelarve, selle jälgimine ja analüüsimine. Äris kehtib reegel, et kui äriplaan paberil välja ei vea, siis on reaalses elus läbikukkumise oht suhteliselt tõenäoline. Eelarve mudel ei pea olema teab mis keeruline formular, piisab täiesti lihtsatest mudelitest just väikeettevõtete kohta, aga oluline on jälgimine ja mõjude analüüs ning järelduste tegemine.Kolm kõige olulisemat kriteeriumit ettevõtetes on minu arvates hästi seatud ettevõtte eesmärgid, korralikult sõnastatud tegevuskavad, mida on võimalik reaalajas mõõta, ning korrektne vastutuste jaotus ja tagasiside.

Kas kontrollimine ja vabadus on alati vastandlikud?

Mitte kontrollimine ei anna vabadust, vaid piisava tulemireserviga äritegevuse planeerimine. Plaanide realiseerimine kindlustab ettevõttele kasumi, mis ongi ühe ettevõtte vabadus tunda end kindlalt ja tugevalt muutuvas ärikeskkonnas.