• OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,07%39 010
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • OMX Baltic0,09%271,91
  • OMX Riga−0,16%862,52
  • OMX Tallinn0,33%1 732,68
  • OMX Vilnius−0,22%1 064,37
  • S&P 5001,1%6 040,04
  • DOW 300,91%43 297,03
  • Nasdaq 1,35%20 031,13
  • FTSE 1000,42%8 136,99
  • Nikkei 225−0,07%39 010
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%103,98
  • 15.02.08, 09:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rõivad hakkavad laadima mobiiltelefoni

Olete kunagi vihastanud, kui teie mobiiltelefoni aku otsustab keset vestlust tühjaks saada?
Üldsegi mitte kauges tulevikus võib olukorra päästa paar energilist käevibutust, seda muidugi juhul, kui teil on seljas nanotorudest valmistatud elektrit tootev särk, teatas fyysika.ee Nature vahendusel.
Zhong Lin Wang oma kolleegidega Georgia tehnoloogiainstituudist USAs on valmistanud nanotorude kimbu, mis genereerivad laenguid, kui neid üksteise vastu hõõrutakse. Kui sellistest nanotorudest õnnestuks teha riiet, võiks tõepoolest liikumisel tekitatud elektriga elektroonilisi seadmeid toita.
Wangi inspireeris mõte, et ehkki leiutatakse kõikvõimalikke üliväikeseid nanoseadmeid, ei ole nende puhul reeglina mõeldud sarnase suurusega toiteallikate peale. Sest oma väiksusest hoolimata vajavad ka nanoseadmed töötamiseks elektrit ning selle tootmine võiks käia pigem mehaaniliselt kui patareide abil.
Wang võttis standardse kevlarfiibri ning kasvatas sellele erilise tehnoloogia abil tsinkoksiidist harjased. Et tsinkoksiid on piesoelektriline materjal, siis tekib harjaste painutamisel elektriline pinge selle otste vahel.
Kahest naaberfiibrist üks kaetakse õhukese kullakihiga ning selliselt töödeldud harjased korjavad kogunenud laengud kokku. Väidetavalt saab selliseid harjaseid laboratooriumis kerge vaevaga valmistada.
Esmastes eksperimentides andis kahe sellise nanoharja hõõrumine 5 piko-ampriseid elektriimpulsse. Nii et rakendusteni on siit veel väga pikk maa minna - mobiiltelefoni töötamiseks on vaja 1-3 vatti, seega miljardeid kordi suuremat võimsust. Aga Wang on optimistlik ning lubab valmis lahendusi kolme aasta pärast.

Seotud lood

Uudised
  • 28.06.07, 13:17
Krae kogub päikeseenergiat
Moeshowl Itaalias Firenzes tutvustas moefirma Ermenegildo Zegna Holditalia SpA jakki, mlle krae sisse on õmeldud päikesepaneel. Jaki nimega Solar JKT vastu võivad huvi tunda need, kes kasutavad aktiivselt mobiiltelefoni, iPodi või muud elektroonilist vidinat, mille akud kipuvad kõige ebasobivamal ajal tühjaks saama.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.12.24, 16:39
Hea eeskuju: kaitsevägi hävitas eelmise digikoristuse käigus ca 40 terabaiti digiprügi
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele