Olete kunagi vihastanud, kui teie
mobiiltelefoni aku otsustab keset vestlust tühjaks saada?
Üldsegi mitte kauges tulevikus võib olukorra päästa paar energilist käevibutust, seda muidugi juhul, kui teil on seljas nanotorudest valmistatud elektrit tootev särk, teatas
fyysika.ee Nature vahendusel.
Zhong Lin Wang oma kolleegidega Georgia tehnoloogiainstituudist USAs on valmistanud nanotorude kimbu, mis genereerivad laenguid, kui neid üksteise vastu hõõrutakse. Kui sellistest nanotorudest õnnestuks teha riiet, võiks tõepoolest liikumisel tekitatud elektriga elektroonilisi seadmeid toita.
Wangi inspireeris mõte, et ehkki leiutatakse kõikvõimalikke üliväikeseid nanoseadmeid, ei ole nende puhul reeglina mõeldud sarnase suurusega toiteallikate peale. Sest oma väiksusest hoolimata vajavad ka nanoseadmed töötamiseks elektrit ning selle tootmine võiks käia pigem mehaaniliselt kui patareide abil.
Wang võttis standardse kevlarfiibri ning kasvatas sellele erilise tehnoloogia abil tsinkoksiidist harjased. Et tsinkoksiid on piesoelektriline materjal, siis tekib harjaste painutamisel elektriline pinge selle otste vahel.
Kahest naaberfiibrist üks kaetakse õhukese kullakihiga ning selliselt töödeldud harjased korjavad kogunenud laengud kokku. Väidetavalt saab selliseid harjaseid laboratooriumis kerge vaevaga valmistada.
Esmastes eksperimentides andis kahe sellise nanoharja hõõrumine 5 piko-ampriseid elektriimpulsse. Nii et rakendusteni on siit veel väga pikk maa minna - mobiiltelefoni töötamiseks on vaja 1-3 vatti, seega miljardeid kordi suuremat võimsust. Aga Wang on optimistlik ning lubab valmis lahendusi kolme aasta pärast.
Seotud lood
Moeshowl Itaalias Firenzes tutvustas moefirma
Ermenegildo Zegna Holditalia SpA jakki, mlle krae sisse on õmeldud
päikesepaneel. Jaki nimega Solar JKT vastu võivad huvi tunda need, kes kasutavad
aktiivselt mobiiltelefoni, iPodi või muud elektroonilist vidinat, mille akud
kipuvad kõige ebasobivamal ajal tühjaks saama.
Uue sarja esimene saade!
Elisa Eesti juht Andrus Hiiepuu rõhutab uhiuues sarjas “Juhtides tulevikku”, et suurfirmad liiguvad kestlikkuse suunas ja sellega kujundatakse ümber tööstusharud. Kes pole sellega kaasas, jääb lihtsalt maha.