• OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,35%39 519,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,61
  • OMX Baltic0,48%272,92
  • OMX Riga0,14%875,54
  • OMX Tallinn1,23%1 760,42
  • OMX Vilnius−0,04%1 049,21
  • S&P 5000,74%5 973,1
  • DOW 300,00%43 729,34
  • Nasdaq 1,51%19 269,46
  • FTSE 100−0,32%8 140,74
  • Nikkei 2250,35%39 519,18
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,93
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,61
  • 19.02.08, 09:04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kinnisvara tehingute arv langes mullu 2004. aasta tasemele

2007. aastal sooritati 50 000 kinnisvara ja hoonestusõiguse ostu-müügitehingut koguväärtusega 58,5 miljardit krooni, teatab statistikaamet.
Mullu langes tehingute arv kolme aasta tagusele tasemele — 2004. aastal sõlmiti 50 600 tehingut. 2007. aastal jäi kinnisvara ja hoonestusõiguse ostu-müügitehingute koguarv ja tehingute koguväärtus viiendiku võrra alla 2006. aastale. Kuigi tehingute arv on oluliselt langenud, ei avaldanud see aasta kokkuvõttes märkimisväärset mõju keskmisele tehingu väärtusele.
Tehingute arvu vähenemist võrreldes 2006. aastaga mõjutas peajoones korterite ja eluhoonetega hoonestatud kinnistute ostu-müügitehingute vähenemine. Korteritehinguid sõlmiti 16% ja eluhoonetega hoonestatud kinnistute ostu-müügitehinguid 38% vähem kui 2006. aastal. Jätkuvalt tõestati enim ostu-müügitehinguid Tallinna notarite juures, samas sõlmiti nende juures 8000 (23%) ostu-müügitehingut vähem kui aasta varem.
2007. aasta IV kvartalis tõestati 11 100 ostu-müügitehingut. Tehinguid sooritati ligi kolmandiku vähem kui aasta varem samal ajal. Kui viimastel aastatel on IV kvartalis sooritatud rohkem tehinguid kui III kvartalis, siis 2007. aastal oli see vastupidi. Tehingute arv on langustrendis alates 2006. aasta I kvartalist.
Tehingute arvu langus on esmajoones tingitud korteritega tehtud tehingute vähenemisest kõigis maakondades. Võrreldes eelmise aasta IV kvartaliga tõestati 37% vähem korteritehinguid. Kõigist ostu-müügitehingutest hõlmasid korteritehingud veidi üle poole. Ka eluhoonetega hoonestatud kinnistute ostu-müügitehinguid tehti IV kvartalis oluliselt vähem. Võrreldes 2006. aasta IV kvartaliga sooritati neid tehinguid ligi poole vähem.
Teistest objektiliikidest erinevalt tehti IV kvartalis peaaegu sama palju hoonestamata kinnistute ostu-müügitehinguid kui aasta tagasi samal ajal. Võrreldes III kvartaliga sooritati hoonestamata kinnistute tehinguid 16% rohkem. Keskmine hoonestamata kinnistu ostu-müügitehingu väärtus vähenes samas oluliselt, kuna rohkem müüdi odavamates piirkondades kinnistuid.
2007. aasta IV kvartalis tõestatud kinnisvara ja hoonestusõiguse ostu-müügitehingute koguväärtus oli 12,5 miljardit krooni. 2006. aasta IV kvartaliga võrreldes vähenes tehingute koguväärtus 44%, kuid jäi 2007. aasta III kvartali tasemele.

Seotud lood

Uudised
  • 19.02.08, 15:24
Väikearendaja: tehingud on langenud 2-3-ni kuus
Groosi Kinnisvara tegevjuhi Tarvo Tamme sõnul on nende ettevõttel mõned arendused järjekorras ning statistikaameti avaldatud riiklik tehingute arv viitab tõsiasjale, mida on ka Groosis näha - praegust olukorda ei anna võrrelda vanade aegadega.
Uudised
  • 19.02.08, 15:52
Industriaalvara: plussid on nõudlus äripindadele ja tellijakeskne ehitusturg
Industriaalvara OÜ juhataja Mart Mägi ütles aripaev.ee-le, et ettevõte peab möödunud aastat heaks ja nõudlus äripindade järele on jätkuvalt olemas.
Uudised
  • 19.02.08, 18:11
West Kinnisvara: 2007. aasta jahutas kinnisvaraturu optimismi
OÜ West Kinnisvara tegevjuhi Rene Toompuu sõnul on 2007. aasta jahutanud nende optimismi, kuid projektidest loobumist siiski plaanis pole.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 12:03
ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele