Eesti Pank: majanduse väljavaade on muutunud ebasoodsamaks

„Eesti majanduskasvu ootuspärane aeglustumine jätkus ka 2007. aasta neljandas kvartalis. Selle taga olid eelkõige sisemaisele nõudlusele orienteeritud sektorid, näiteks ehitussektor,“ märkis pank.

Samal ajal on keskpanga teatel suurenenud väliskeskkonna riskid. Maailma finantsturgudel jätkuv segadus ning USA majanduskasvu oodatav aeglustumine võib pidurdada Euroopa Liidu majandusarengut, mõjutades seeläbi ka Eestit. Samuti on välistegurite tõttu meie inflatsioon olnud oodatust kõrgem, mis võib omakorda piirata eratarbimist.

Eesti Panga hinnangul on tõenäoline, et majanduskasv aeglustub sel aastal arvatust rohkem. Aeglasem kasv tähendab samas hinnatõusu ja väliskaubanduse puudujäägi kiiremat alanemist.

Lisaks aktsiisimäärade tõusule põhjustas Panga hinnangul jaanuaris 11 protsendini suurenenud inflatsiooni kiiresti kasvanud toidu- ja kütusehinnad maailmaturul. Tegu oli ühekordse mõjuteguriga, mis tõstis ajutiselt hindu kogu Euroopas. Eesti Pank näeb, et inflatsiooni pidurdumist Eestis toetab palgakasvu alanemine, mille kohta on olemas esimesed märgid. Eesti krooni fikseeritud kurss hoiab meie kaupade hindade kasvu pikemas perspektiivis Euroopaga võrreldes samas suurusjärgus.

Keskpanga hinnangul on Eesti ettevõtted muutunud majandusolukorraga hästi toime tulnud. “Kaupade ja teenuste väljavedu kasvab ning tööhõive püsib kõrge. Siiski on tootlikkuse ja majanduse jõudsa kasvu jätkumiseks vaja ebakindluse taandumist ja erasektori investeeringuid eelkõige välisturule suunatud majandusharudesse,“ seisis majandusülevaates. Selleks on võimalused olemas, sest laenumahu kasv eksportivates sektorites ning välisinvesteeringute sissevool kinnitavad pankade ja finantsturu jätkuvat valmisolekut heade äriprojektide rahastamiseks.

Eelarve tuntav ülejääk hoiab investorite usaldust Eesti majanduse vastu. Valitsus on eelarve seni ülejäägis hoidnud ning lubanud seda teha ka tulevikus. Eesti Panga hinnangul peab valitsus siiski olema valmis 2008. aastal eelarvekulusid vähendama, kui tulusid laekub oodatust vähem.

Eesti Panga hinnangul on töölepinguseaduse muutmine vajalik, sest olemasolev seadusandlus on rahvusvahelises võrdluses liialt jäik. Tööturu paindlikkus on konkurentsivõime peamine eeldus, et soodustada tööjõu kiiret ümberpaiknemist vähetootlikest ettevõtetest konkurentsivõimelisematesse ja seda koos asjakohase väljaõppega. Kiire kasvu periood on Eesti probleeme selles vallas seni varjanud, kuid suure tõenäosusega ilmnevad kitsaskohad majanduskasvu aeglustudes.