Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki
sõnul ei ole kerge prognoose kokku seada ja teadmatust on siin ja maailmas
palju, eriti raske oli ette näha väliskeskkonna halvenemist.
„Ka teised oma hinnangud üle vaadanud, näiteks Rahvusvaheline Valuutafond alandas oma maailmamajanduse kasvuprognoosi 0,3% võrra,“ ütles Lipstok Eesti Panga pressikonverentsil, et väliskeskkonna halvenemist nii suures ulatuses ei osanud ette nähe ei nemad ega ka teised analüütikud.
„Meie sügis prognoos oli konservatiivne aga siiski suhteliselt täpne, trendid ja tendentsid on õiges suunas,“ sõnas president, kelle sõnul on aprillis välja tulemas Eesti Panga kevadprognoos, kus on täpsemad ennustused 2008. aasta kohta.
Eesti Panga presidendi sõnul oodatakse välisnõudluse kasvu aeglustumist ja ekspordi kasvutempo võib ennustatust pisut aeglasem olla. Ka on investeerimise kasv asendunud langusega. „Küsimus on, kus on see põhi, kas meie sügisprognoos täpne? Tänaste teadmiste põhjal languskiirust ei saa öelda, kuid võib väite, et tasakaalukam investeerimine on alanud,“ lisas ta.
Lipstoki sõnul on tal hea meel, et võeti vastu ülejäägiga eelarve ja see saadab Eesti majanduse kohta positiivse signaali. „Neid prognooside tabeleid ja graafikuid võivad vaadata ka välispankade analüütikud ja rahvusvahelised eksperdid, kuid ega nemadki kõike täpselt öelda ei suuda,“ sõnas Lipstok, kelle sõnul on riigieelarve kindel dokument.
Ka on Lipstokil hea meel, et vähemalt rahandusministeeriumil on nn plaan B, kui olukord halveneb. „Kui majandus jahtub, siis saavad pihta ka eelarvetulud ja siis tuleb kulusid kärpida. Mul on hea meel, et rahandusministeeriumi inimestel on plaan B olemas ja minister on valmis vajadusel kulusid kärpima,“ viitas Lipstok rahandusminister Ivari Padari möödunud nädalal öeldule.
„Edu sõltub meist, kellegi teise peale lootma jääda ei saa,“ oli Lipstok siiski optimistlik.
Seotud lood
Eesti majandus on arenenud üldjoontes
sügisel prognoositud suunas, kuid edasine väljavaade on muutunud mõneti
ebasoodsamaks, teatas Eesti Pank.
Rahandusministri Ivari Padari sõnul on riik
lubanud järgmistel aastatel erinevaid projekte rahastada rohkem kui seda teha
suudetakse, suurematest projektidest võivad kärpimisele minna koolide remont ja
Tallinna-Tartu maantee ehitus.
Riigikogus läheb täna kolmandale lugemisele
Eesti Panga seaduse muutmise eelnõu, kus panga nõukogu esimehelt ega panga
presidendilt ei nõuta enam finantsalast kõrgharidust.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.