OMX Baltic0,48%272,92
OMX Riga0,14%875,54
OMX Tallinn1,23%1 760,42
OMX Vilnius−0,04%1 049,21
S&P 5000,74%5 973,1
DOW 300,00%43 729,34
Nasdaq 1,51%19 269,46
FTSE 100−0,32%8 140,74
Nikkei 225−0,25%39 381,41
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,85

OMX Baltic0,48%272,92
OMX Riga0,14%875,54
OMX Tallinn1,23%1 760,42
OMX Vilnius−0,04%1 049,21
S&P 5000,74%5 973,1
DOW 300,00%43 729,34
Nasdaq 1,51%19 269,46
FTSE 100−0,32%8 140,74
Nikkei 225−0,25%39 381,41
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,93
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,85

20.02.08, 17:29

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Head ideed võivad pidurdada veel paremate tekkimist

Isegi väga headel mõtetel on puudusi. Kui informatsioon liigub vabalt, siis võivad head ideed pärssida teistel veel parematega väljatulekut, väidab Indiana ülikooli psühholoog Robert Goldstone.

„Kuidas saada oma töörühmalt kätte parim lahendus?” küsib ta. „Selgub, et pole eriti efektiivne, kui erinevad leiutajad ja laborid näevad täpselt, mida teised teevad. Inimestel on komme klammerduda hetkel käesoleva „parima” lahenduse külge.”

Goldstone avaldas oma töö ajakirja Current Directions in Psychological Science jaanuari-veebruarinumbris. Tema töö keskendub grupikäitumisele ning jälgib seaduspärasid, mida inimesed kipuvad alateadlikult järgima, kirjutas Physorg.

Katsetes kasutati virtuaalkeskkonda, milles katsealused pandi tööle spetsiaalselt moodustatud rühmadesse, mille ülesandeks oli leida probleemile lahendus. Ülesandeks oli ära arvata numbrite 1 – 100 taga peituvat infot, mis andis igale numbrile punkte. Mitme äraarvamisringi jooksul tuli numbreid pakkudes kokku saada kõrgeim punktisumma.

Osalejad nägid nii nende endi tehtud oletusi kui ka mõningaid või kõiki teiste rühmade omi.

Osa rühmi töötas täiesti avatud põhimõttel – igaühe andmed olid kõigile kättesaadavad. Samas oli rühmi, kus katseosalised nägid vaid enda naabrite tegevust.

Kolmandat tüüpi katserühmas ei teadnud osalised üldse, millega naabrid tegelevad, samas said nad teatud koguse infot endast kaugemal asuvate katsealuste poolt tehtud oletuste kohta.

Selgus, et täiesti avatud põhimõttel töötanud rühmad lahendasid kõige paremini lihtsaid probleeme. Seevastu neis rühmades, kus puudus info naabrite töö kohta, lahendati paremini keerukamaid probleeme. Seega näib põhimõte ”mida rohkem infot, seda parem” mitte toimivat.

“Väikestes võrgustikes säilib mitmekesisus. Ühed tulevad välja ühe lahendusega, teised täiesti teistsugusega. Selle tulemusel otsitakse ka probleemile lahendust palju efektiivsemalt,” ütles Goldstone.

Kui panna raskete probleemide lahendamisel inimesed tööle väikestesse võrgustikesse, on tegu hea kompromissiga: liikmed tulevad välja terve rea innovaatiliste lahendustega, teisalt liigub info uute lahenduste kohta rühmas üsna kiiresti edasi.

Seotud lood

Uudised

02.03.08, 15:46

Äriidee võistluse võitis mobiilseadmete lahendus

Esmakordselt toimunud äriideede võistluse Ajujaht 2007 žürii valis konkursil parimaks võistkonna CellTells, kes pakkus välja hääljuhitava kalendriliidese mobiiliseadmetele.

Uudised

19.11.07, 18:06

Kuidas tõhusamalt mõelda. 10 teadlaste ideed

Kuidas oma ajuressursse optimaalselt kasutada ning olla loov, asjalik ning tõhus pidevalt muutuvas ja üha uute keerukate probleemidega maailmas? Oma kümme reeglit toob Technology Review’s välja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi dotsent Ed Boyden, kes juhendab seal nii ajakirjanikke kui ka biotehnoloogia üliõpilasi. Eelkõige on tegemist nõuannetega tema üliõpilastele, kuid neid saab rakendada tegelikult igal peaga töötamist nõudval erialal.

Sisuturundus

29.10.24, 12:03

ABB ärijuht: Eestil on tugeva tööstusriigi maine

ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.