Kuidas oma ajuressursse optimaalselt
kasutada ning olla loov, asjalik ning tõhus pidevalt muutuvas ja üha uute
keerukate probleemidega maailmas? Oma kümme reeglit toob Technology Review’s
välja Massachusettsi tehnoloogiainstituudi dotsent Ed Boyden, kes juhendab seal
nii ajakirjanikke kui ka biotehnoloogia üliõpilasi. Eelkõige on tegemist
nõuannetega tema üliõpilastele, kuid neid saab rakendada tegelikult igal peaga
töötamist nõudval erialal.
1. Mõtle kaasa
Ära kunagi loe või kuula passiivselt. Tee märkmeid, modelleeri, mõtle ja püüa luua seoseid. Kui harjud pidevalt kaasa mõtlema, saad loetust paremini aru ning suudad sealt olulise enda jaoks välja tuua.
2. Õpi kiiresti õppima
21. sajandi olulisim anne on kiire õppimisvõime. Püüa uusi asju kiiresti omandada. Tunne oma aju – mõnikord vajab aju löögivalmis olemiseks võib-olla väikest puhkehetke või tassi kohvi. Kui tead, kuidas su aju töötab, oskad teda hästi kasutada.
3. Sea endale eesmärgid
Kui sa endale selget eesmärki ei püstita, ei pruugi sa kunagi kohale jõuda. Kui sa lihtsalt mingis suunas edasi rühid, võid lõpuks midagi saavutada – või ka mitte. Kui sa aga alustad eesmärgi püstitamisest, on su pingutused pidevalt millegi sinu jaoks olulise poole suunatud.
4. Tee pikaajaline plaan
Alati tea oma kaugemaid eesmärke, isegi siis, kui sa neid iga päev muudad. Plaani tegemine iseenesest paneb sind oma elu üle juurdlema. Isegi kui sa seda plaani tihti muudad, õpid selle käigus kindlasti.
5. Joonista skeeme
Kirjuta kõik asjad, mida tegema pead, paberile üles ning selgita välja, millised asjad teistest sõltuvad. Leia üles asjad, mis ei sõltu teistest, kuid millest paljud ülejäänud sõltuvad. Tegele nendega kõigepealt.
6. Tee koostööd
Ära karda teistelt inimestelt nõu küsida. Võid niimoodi väga palju aega kokku hoida.
7. Tee oma vead kiirestiVõib juhtuda, et kõik läheb valesti. Ära sellepärast paigale tammuma ja ahastama jää, vaid liigu kiiresti edasi. Analüüsi, mis viis eksimuseni, nii et sa seda ei korda, kuid ära jää põdema.
8. Kui miski hästi õnnestub, pane see kirjaKui sul peaks olema vaja sama asja uuesti teha, ei pea sa seda jälle algusest lõpuni läbi mõtlema, vaid saad varasemate märkmete põhjal selle kiiresti sooritada ning tublisti aega ja energiat kokku hoida.
9. Pane kõik kirjaKui sa oma mõtteid kirja ei pane, ei muuda need kunagi maailma. Mõtete ja tegude kirja panemine võimaldab neid paremini analüüsida ning näha terviklikku pilti. Nii võid sa leida midagi sellist, mida sa hoopiski ei otsinud, kuid mis võib osutuda väga kasulikuks. Suurem osa teaduslikest avastustest on üllatustena töö käigus välja tulnud. Kui kõik tehtud sammud poleks dokumenteeritud, ei suudetaks selliseid avastusi iialgi välja tuua.
10. Ära aja asju liiga keeruliseksTeadlastel on ütlemine: pärastlõuna raamatukogus võib asendada poolt aastat laboris. Kui miski tundub juba ette liiga keeruline, siis see tõenäoliselt on ka liiga keeruline. Võta aega töö kavandamiseks. Lihtsamad asjad töötavad paremini, õnnestuvad sagedamini, on usaldusväärsemad ning mõjutavad maailma rohkem.
Seotud lood
Kanadas asuva Guelphi ülikooli
psühholoogiaprofessor Ian Newby-Clark toob välja viis olulist sammu, millele
peaksid tähelepanu pöörama kõik, kes soovivad tõsiselt oma elus muudatusi läbi
viia. Vabaneda mõnest halvast harjumusest või muuta harjumuseks miski, milleks
ennast praegu sundima peab.
Isegi väga headel mõtetel on puudusi. Kui
informatsioon liigub vabalt, siis võivad head ideed pärssida teistel veel
parematega väljatulekut, väidab Indiana ülikooli psühholoog Robert Goldstone.
2018. aastal Leedus loodud ühisrahastusplatvormi
Profitus idee sündis järk-järgult, kui kinnisvara ostjate ja müüjatega suheldes ning kinnisvaraprojekte arendades võis näha inimeste üha suurenevat investeerimishuvi.