Naftabarreli hind hüppas eile õhtul New
Yorgi kaubabörsil ilma mõjuva põhjusta 4,7 protsenti, sulgudes rekordilisel
100,10 dollari tasemel, purustades jaanuaris püstitatud rekordi 100,09
dollarit.
Nafta kiirel hinnatõusul mingit suur ühest mõjuvat põhjust ei leitud. Kauplejate arvates võis nafta hinda tõsta taas kord nõrgenev dollar, mille hirmus investorid oma varasid dollaritest toorainesse suunavad.
Teisalt ka see, et möödunud nädalal ütlesid Alzeeria ja Iraani naftaministrid, et talvise kütteõli nõudluse vähenemise tõttu võib Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) oma 5. märtsil toimuval koosolekul tootmiskvoote kärpida.
Kasumivõtjate toel nafta hind järelkauplemises veidi vajus, peatudes 99,11 dollaril barrelist. Täna avaldatav USA nafta laovarude maht peaks näitama nädalast tõusu 301,1 miljonilt 303,4 miljoni barrelini.
Hinda võisid kergitada tarneprobleemid ja kartus, et OPEC ei tõsta järgmisel kohtumisel tootmiskvoote. Naftatootjate liidu president Chakib Khelil välistas selle esmaspäevases esinemises, viidates, et tootmist kas vähendatakse või see jääb samale tasemele, kirjutas FT.com.
Seotud lood
Langenud kütuse hinnad Viking Line'i
piletite hindu langetama ei pane, ütles ettevõtte tegevjuht Inno Borodenko.
Estonian Airi president ja juhatuse esimees
Andrus Aljas ütles, et kui kütuse hind stabiliseerub vähemalt praegustel
tasemetel, siis plaanib ettevõte kindlasti vähendada kütuse
lisatasusid.
Kõige kiiremini kasvavad spekulantide
panused sellele, et nafta hind kerkib aasta lõpuks kahekordseks ehk 200
dollarile barrel, teatab uudisteagentuur Bloomberg.
Nafta hind ulatus esmakordselt ajaloos 100
dollarini barreli kohta. Lisaks naftale tegi rekordi ka kuld, vahendas
Bloomberg.
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.